{"id":1064,"date":"2014-11-18T13:54:06","date_gmt":"2014-11-18T11:54:06","guid":{"rendered":"http:\/\/80.69.171.23\/py\/?page_id=1064"},"modified":"2019-04-30T13:51:10","modified_gmt":"2019-04-30T10:51:10","slug":"cadahuvvon-proseavttat","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/proseavttat\/dutkanproseavttat\/cadahuvvon-proseavttat\/","title":{"rendered":"\u010ca\u0111ahuvvon pro\u0161eavttat"},"content":{"rendered":"<h2>\u010ca\u0111ahuvvon pro\u0161eavttat<\/h2>\n<h3>Boazodoalu buresbirgejupmi ja boahttevuo\u0111agovat m\u00e1ttimus b\u00e1lgosiin -dutkamu\u0161<\/h3>\n<p>Dutkamu\u0161as \u010dielggaduvvui boazodolliid buresbirgejumi ja boahttevuo\u0111agovaid Halla, N\u00e4lj\u00e4nk\u00e4, Hossa-Irni ja Kallioluoma b\u00e1lgosiin. Jearahallamiin k\u00e1rtejuvvui inform\u00e1nttaid govaid boazodoalu d\u00e1l\u00e1 dilis ja boahttevuo\u0111as sihke inform\u00e1nttaid persovnnala\u0161 boahttevuo\u0111a eal\u00e1husain.<\/p>\n<p>Jearahallanmateri\u00e1la vuo\u0111ul bargojuvvon ovda\u010dielggadeapmi buvttada gova boazodolliid jurdagiin boazodoalu d\u00e1l\u00e1 dilis, h\u00e1stalusain, noa\u0111uheames, veahki d\u00e1rbbus sihke eal\u00e1husa boahttevuo\u0111as. Ovda\u010dielggadeapmi lea oassi Suomussalmi gieldda h\u00e1ldda\u0161an Spiriid v\u00e1ikkuhusat, \u010duovvun ja vah\u00e1giid ovddalgihtii eastadeapmi -pro\u0161eavtta, man ruhtadeapmi bo\u0111ii Davveba\u0111aeana ja Kainuu EJB-guovdd\u00e1\u017ea bokte EU d\u00e1longuovllu ovddideami eanandoallofoanddas ja dat olla\u0161uhttui jagiin 2011-2012.<\/p>\n<p>Ovda\u010dielggadeami oasis pro\u0161eavtta h\u00e1ldda\u0161ii Lappi universitehta ja pro\u0161eavtta v\u00e1sttola\u0161 jo\u0111iheaddjin lei doseanta Jarno Valkonen ja dutkin Antti Pakkanen.<\/p>\n<p>Anneli Pohjola ja Jarno Valkonen (doaim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat ja avun tarpeet <a href=\"https:\/\/lauda.ulapland.fi\/bitstream\/handle\/10024\/61819\/Porohoitajien_hyvinvoinnin_uhat_ja_avun_tarpeetpdfA.pdf?sequence=4\">-julgg\u00e1stus<\/a>\u00a0(suomagillii).<\/p>\n<h3>Boazodolliid kriisaveahkkeortnega guoski \u010dielggadus<\/h3>\n<p>\u010cielggadusa duohken ledje 2000-logus lass\u00e1nan spirevah\u00e1gat, maid dihte erenoam\u00e1\u017eit Kainuu ja Nuorta-Lappi guovlluid boazodoallu lea \u0161addan mealgat v\u00e1dd\u00e1seabbon. Vearr\u00e1mus spireguovlluin eal\u00e1hus lea \u0161addan kriisii, ja spiriid dagahan v\u00e1ttisvuo\u0111at oidnogohtet viid\u00e1t measta olles boazodoalloguovllus. Dilli oidno boazodolliid lassin maid bearra\u0161iin, boazodoalloservodagas ja viid\u00e1t doaibmanbirrasis.<\/p>\n<p>Dutkamu\u0161a ulbmilin lea k\u00e1rtet boazodolliid ja gielddaid sosi\u00e1ladoaimmas v\u00e1stideaddji virgeolbmuid ja giliin doaibmi eaktod\u00e1htola\u0161organisa\u0161uvnnaid ovddasteddjiid jearahallamiid vuo\u0111ul boazodoalu dili sihke kriisaveahki d\u00e1rbbuid ja vugiid.<\/p>\n<p>Eanand\u00e1llodoalu ovddidanfoandda ruhtadan dutkanpro\u0161eakta olla\u0161uhttui jagiin 2011-2012. Dutkanpro\u0161eavtta h\u00e1ldda\u0161ii Lappi universitehta ja pro\u0161eavtta v\u00e1sttola\u0161 jo\u0111iheaddjin lei prof. Anneli Pohjola, stivrejeaddjin Marko Romakkaniemi ja dutkin Minna Vaarala. Pro\u0161eavtta stivrenjoavkkus lei ovttastusa ovddasteaddjin Matti S\u00e4rkel\u00e4.<\/p>\n<p>Anneli Pohjola ja Jarno Valkonen (doaim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat ja avun tarpeet <a href=\"https:\/\/lauda.ulapland.fi\/bitstream\/handle\/10024\/61819\/Porohoitajien_hyvinvoinnin_uhat_ja_avun_tarpeetpdfA.pdf?sequence=4\">-julgg\u00e1stus<\/a>\u00a0(suomagillii).<\/p>\n<h3>Boazodoalu produktivitehta ja ekonomiija -dutkamu\u0161<\/h3>\n<p>Pro\u0161eavttas r\u00e1hkaduvvui guohtuneatnamiid dynamihka, guohtuneatnamiid geavahusa, borramu\u0161a oa\u017e\u017euma ja produktivitehta sihke boazon\u00e1li r\u00e1hkadusa ja boazodoalu vugiid ja ekonomiija govvideaddji bioekonomala\u0161 systemam\u00e1lle.<\/p>\n<p>M\u00e1lle vuo\u0111ul geh\u010d\u010dojuvvojedje ekologala\u010d\u010dat ja ekonomala\u010d\u010dat optim\u00e1la boazomeriide, boazon\u00e1li r\u00e1hkadussii ja dik\u0161unvugiide sihke \u00e1rvvo\u0161tallojuvvojedje guohtuneatnamiidda, boazodoallovugiide (ee. guohtuneatnamiid geavahanvuogit, njuovvanvuogit ja bohccuid biebmama) ja eanangeavahussii sihke boazodoalu goluide ja boa\u0111uide lakt\u00e1seaddji dahkkiid v\u00e1ikkuhusa boazodoalu produktivitehtii ja g\u00e1nnihahttivuhtii ie\u0161gu\u0111etl\u00e1gan vuolggasajiin ja guohtunbirrasiin.<\/p>\n<p>Eanand\u00e1llodoalu ovddidanfoandda ruhtadan dutkanpro\u0161eakta olla\u0161uhttui jagiin 2011-2013. Dutkanpro\u0161eavtta h\u00e1ldda\u0161ii FGDL ja fuopm\u00e1\u0161ahtti ovttasbargoguoibmi lei Helssega universitehta. Pro\u0161eavtta v\u00e1sttola\u0161 dutkin lei Jouko Kumpula ja stivrenjoavkkus lei ovttastusa ovddasteaddjin Matti S\u00e4rkel\u00e4.<\/p>\n<h3>Ie\u0161gu\u0111etl\u00e1gan boazodoallom\u00e1lliid ekologiija ja produktivitehta -dutkamu\u0161<\/h3>\n<p>Boazodoallu ja dan doaibmanbiras leat rievdan m\u00e1\u014bggal\u00e1hkai ma\u014bimu\u0161 jahkelogiid \u00e1igge. D\u00e1l\u00e1 \u00e1igge boazodoalloguovllus leat geavahusas m\u00e1\u014bggat ie\u0161gu\u0111etl\u00e1ganat boazodoallod\u00e1bit ja -m\u00e1llet. Maidd\u00e1i ear\u00e1 riikkaid boazodoallom\u00e1llet leat ear\u00e1l\u00e1ganat Suoma ektui. Pro\u0161eakta vuodju d\u00e1l\u00e1 boazodoallom\u00e1lliid dutkamii ja veard\u00e1dallamii Suoma boazodoalloguovllu b\u00e1lgosiin.<\/p>\n<p>Dutkanpro\u0161eavtta ulbmilin lei oa\u017e\u017eut \u00e1igge d\u00e1ssidis dutkandie\u0111u ie\u0161gu\u0111etl\u00e1gan boazodoallovugiid ja -m\u00e1lliid ekologala\u0161 vuo\u0111us ja produktivitehtas m\u00e1lliid produktivitehta, g\u00e1nnihahttivuo\u0111a ja gievravuo\u0111a veard\u00e1dallan ja \u00e1rvvo\u0161tallan dihte.<\/p>\n<p>Dutkanpro\u0161eakta olla\u0161uhttui jagiin 2006-2010. Dutkanpro\u0161eavtta h\u00e1ldda\u0161ii FGDL. Pro\u0161eavtta v\u00e1sttola\u0161 dutkin lei Jouko Kumpula.<\/p>\n<h3>Ealga\u010durroha leavvan ja dan dagahan \u00e1itta boazodollui -dutkamu\u0161<\/h3>\n<p>Pro\u0161eavttas \u010dielggaduvvui ealga\u010durroha leavvan dav\u00e1s, dan vejola\u010d\u010dat dagahan dearvva\u0161la\u0161 v\u00e1ikkuhusaid bohccuide ja ealgaelliide sihke vejola\u0161 eastindoaimmaid. Pro\u0161eavtta boa\u0111usin lei, ahte ealga\u010duru lea leavvan juo boazodoalloguovllu m\u00e1ttar\u00e1dj\u00e1i.<\/p>\n<p>Dutkamu\u0161a mielde ealga\u010duru dohkkeha bohcco isiteallin ja lass\u00e1na das. Ealga\u010duru dagaha fuom\u00e1\u0161ahtti hehttehusa bohccui ja nupp\u00e1stumiid liik\u00e1i ja gulgii. Vuostta\u0161 bohtosiid mielde bohccuid d\u00e1b\u00e1la\u0161 parasihttad\u00e1lkkas ivermektiini lea beaktilis maid ealga\u010durrohiid vuost\u00e1.<\/p>\n<p>Eanand\u00e1llodoalu ovddidanfoandda ruhtadan dutkanpro\u0161eakta olla\u0161uhttui jagiin 2007-2012. Dutkanpro\u0161eavtta h\u00e1ldda\u0161ii Oulu universitehta ja ovttasbargoguoibmin pro\u0161eavttas ledje Evira, Joensuu universitehta, Helssega universitehta, Jyv\u00e4skyl\u00e4 universitehta, FGDL, B\u00e1lgosiid ovttastus ja Metla. Pro\u0161eavtta v\u00e1sttola\u0161 jo\u0111iheaddjin leigga FT Raine Kortet ja prof. Antti Oksanen. Pro\u0161eavtta stivrenjoavkkus lei ovttastusa ovddasteaddjin Matti S\u00e4rkel\u00e4.<\/p>\n<p>Lassedie\u0111ut <a href=\"https:\/\/prod-ruokavirastofi.solitaonline.fi\/yhteisot\/tieteellinen-tutkimus\/tutkimushankkeet\/paattyneet\/elainten-terveys--ja-hyvinvointitukimus\/hirvikarpasen-leviaminen-ja-sen-aiheuttama-uhka-porotaloudelle\/\">pro\u0161eavttas<\/a>\u00a0(suomagillii)<\/p>\n<h3>Parapoxvirusinfek\u0161uvnnat bohccuid nj\u00e1lbmed\u00e1vddas -dutkamu\u0161<\/h3>\n<p>D\u00e1n r\u00e1dj\u00e1i vearr\u00e1mus nj\u00e1lbmed\u00e1vdaepidemiija lea leama\u0161 d\u00e1lvvet 1992-1993, goas s. 400 ealli j\u00e1pme ja s. 2800 d\u00e1rbba\u0161edje \u0161ibitdoakt\u00e1ra div\u0161\u0161u. Dalle nj\u00e1lbmed\u00e1vda\u010d\u00e1j\u00e1nasain g\u00e1vdnui elektrovdnamikroskohpala\u0161 dutkamu\u0161as parapoxvirus (PPV), man \u00e1rvvo\u0161tallojuvvui leat orf-virus (ORFV) ee. Norgga bohccuin ja s\u00e1vzzain g\u00e1vdnon ORFV:a dihte. Jagis 1999 EELA (d\u00e1l\u00e1 EVIRA) \u00e1lggii D\u00e1longuovllu ovddidanfoandda ruhtademiin, professora Erkki Neuvonen ja FT Anita Huovilaisen jo\u0111ihan pro\u0161eakta, man ulbmilin lei ovddidit vugiid nj\u00e1lbmed\u00e1vdda diagnostihkii sihke d\u00e1vdda k\u00e1rtemii.<\/p>\n<p>Pro\u0161eavtta \u00e1igge dutkojuvvui jagi 1999-2000 klinihkala\u0161 nj\u00e1lbmed\u00e1vda\u010d\u00e1j\u00e1nasaid r\u00e1hkaduvvon PCR vugiin sihke sekveansaanalysain. \u010c\u00e1j\u00e1nasain g\u00e1vdnui parapoxvirus, mii lea lagas fuolki gusa gielisgussaboahkkovirusii (PCPV); ORFV fas duo\u0111a\u0161tuvvui jagi 1992-93 \u010d\u00e1j\u00e1nasain. Dan ma\u014b\u014b\u00e1 suopmela\u0161 bohccuin leat juo m\u00e1\u014bggaid jagiid \u00e1igge g\u00e1vdnon d\u00e1lvvet nj\u00e1lbmed\u00e1vdda, mii vearr\u00e1mus dilis godd\u00e1 bohcco. D\u00e1vdda d\u00e1vdamearkkat leat borranlusttu manaheapmi, feber, h\u00e1vit ja sp\u00e1rtol\u00e1gan r\u00e1hkadusat baksamiin ja nj\u00e1lmmi \u0161liiveasis. \u0160ibitdoakt\u00e1riid mielde d\u00e1vda leavv\u00e1 epidemiijaguovlluin \u00e1lkit ja dagaha boazodollui fuom\u00e1\u0161ahtti ekonomala\u0161 d\u00e1biid. D\u00e1l\u00e1dutkamu\u0161a deh\u00e1leamos ulbmil lea oa\u017e\u017eut lassedie\u0111u jagi 1999-200 epidemiija dagahan virusis, man leat g\u00e1vdnan jahk\u00e1sa\u010d\u010dat g\u00e1vdnoma r\u00e1jes; d\u00e1lvvet 2007 d\u00e1vdda leat g\u00e1vdnan eanet go moadde jagi ovdal.<\/p>\n<p>D\u00e1l\u00e1pro\u0161eavttas ulbmilin lea \u010dielggadit \u010diek\u014baleappot jagi 2000 d\u00e1vdda dagahan parapoxvirusa. Virusa genoma lea sekvenserejuvvon. D\u00e1longuovllu ovddidanfoandda, Virusd\u00e1vddaid dutkanvuo\u0111\u0111udusa, Eallid\u00e1lkkasdiehtaga vuo\u0111\u0111udusa ja Jenny ja Antti Wihuri vuo\u0111\u0111udusa ruhtaduvvon dutkanpro\u0161eakta olla\u0161uhttui jagiin 1999-2012.<\/p>\n<p>Dutkanpro\u0161eavtta h\u00e1ldda\u0161ii Borramu\u0161g\u00e1lvodorvvola\u0161vuo\u0111adoaimmahat ja dan v\u00e1sttola\u0161 jo\u0111iheaddji lei DR. Colin McInnes (Moredun Research Institute, Edinburgh) ja Borramu\u0161g\u00e1lvodorvvola\u0161vuo\u0111adoaimmahaga pro\u0161eaktav\u00e1stideaddjin lei Maria Hautaniemi.<\/p>\n<p>Lassedie\u0111ut <a href=\"https:\/\/prod-ruokavirastofi.solitaonline.fi\/yhteisot\/tieteellinen-tutkimus\/tutkimushankkeet\/paattyneet\/elainten-terveys--ja-hyvinvointitukimus\/parapoxvirusinfektiot-porojen-suutaudissa\/\">pro\u0161eavttas<\/a>\u00a0(suomagillii)<\/p>\n<h3>Bohccobierggu buvttadeami ja m\u00e1rkanastima ovd\u00e1nahttin<\/h3>\n<p>Boazodoallu lea davi guovllu eal\u00e1hus, mas lea ekonomala\u0161, sosi\u00e1lala\u0161 ja d\u00e1longuovllu barggola\u0161vuhtii lakt\u00e1seaddji mearkka\u0161upmi boazodoalloguovllus. Suomas boazodoallu ii leat \u010datnon s\u00e1pmela\u0161vuhtii, dego ear\u00e1 Davviriikkain. Boazodollui m\u00e1ksojuvvo almmola\u0161 v\u00e1riin doarjagat. Doarjja\u00e1kkat ja doarjaga mearit molsa\u0161uddet Davviriikkain fuom\u00e1\u0161ahtti ollu. Suoma ja Ruo\u0167a boazodoalu doarjagat \u010duvvot EU-\u00e1sahusaid. Norgga EU-\u00e1sahusat eai guoskka, muhto dat s\u00e1htt\u00e1 \u00e1sahit ie\u0161 boazodoalu doarju g\u00e1vpepolitihkala\u0161 doaibmabijuid.<\/p>\n<p>Suomas boazodoallofitnodagaid fuones g\u00e1nnihahttivuohta lea okta stuor\u00e1mus d\u00e1n \u00e1igge h\u00e1stalusain. Boazodoallofitnodagat leat goittotge hui ie\u0161gu\u0111etl\u00e1ganat; leat bures birgejeaddji ja heajut birgejeaddji fitnodagat. M\u00e1\u014bggat fitnodagat doibmet maid m\u00e1\u014bgga suorggis, nappo dain lea boazodoalu lassin maid ear\u00e1 doaimmat. Bohccobiergoovddideapmi lea Suomas hui \u010doahkkanan. Bohccobierggu oasti ja ovddideaddji fitnodagat leat lohkomeari d\u00e1fus ollu jahk\u00e1sa\u0161 bohccobiergomearr\u00e1i, muhto stuor\u00e1mus oassi dain leat unna fitnodagat. Doarjjapolitihkat leat Davviriikkain m\u00e1\u014bggaid muttuid ovddideami boa\u0111us, ja ulbmiliid ja doaibmabijuid oktiiheiveheami lea juo vuolggasajis v\u00e1ttis.<\/p>\n<p>Riikkaid heivehan ie\u0161gu\u0111etl\u00e1ganat doarjjainstrumeanttat leat dolvon eahpedievasla\u010d\u010dat doaibmi m\u00e1rkaniin riikkaid gaskasa\u0161 g\u00e1vppi botnjaseapm\u00e1i. M\u00e1rkaniin doaibman vuo\u0111\u0111uduvv\u00e1 unna, oass\u00e1i oktila\u0161, \u00e1lbmotla\u0161 m\u00e1rkaniidda, main buvttadanhattiid earuin fuolatkeahtt\u00e1 haddeh\u00e1bmen leat oktila\u0161. Suomas boazodoalu g\u00e1nnihahttivuo\u0111a lea seilon heittogin. Boazodoallofitnodatdolliid gaskkas lea goittotge fuom\u00e1\u0161ahtti earut. Heittogit g\u00e1nnihahtti fitnodagaid v\u00e1ttisvuohtan leat alla ealliboazu buvttadangolut. Bures birgejeaddji boazodoallofitnodagaid kriittala\u0161 dahkkin s\u00e1httit doallat m\u00e1htu ovd\u00e1nahttima. Bohccobierggu soahpamu\u0161buvttadeami m\u00e1lleboa\u0111uid mielde bohccobierggu buvttadanhatti s\u00e1ht\u00e1\u0161ii loktanit dan haga, ahte liv\u010d\u010de stuorra deattut bohccobierggu dahje dan substituhtabuktagiid buktimii. Eanandoalu ovddidanfoandda ruhtadan dutkamu\u0161 olla\u0161uhttui jagiin 2008-2010. Dutkanpro\u0161eavtta h\u00e1ldda\u0161ii Fuo\u0111\u0111o- ja guolledoalu dutkanl\u00e1g\u00e1dus ja pro\u0161eavtta v\u00e1sttola\u0161 dutkin lei Kaija Saarni.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u010ca\u0111ahuvvon pro\u0161eavttat Boazodoalu buresbirgejupmi ja boahttevuo\u0111agovat m\u00e1ttimus b\u00e1lgosiin -dutkamu\u0161 Dutkamu\u0161as \u010dielggaduvvui boazodolliid buresbirgejumi ja boahttevuo\u0111agovaid Halla, N\u00e4lj\u00e4nk\u00e4, Hossa-Irni ja Kallioluoma b\u00e1lgosiin. Jearahallamiin k\u00e1rtejuvvui inform\u00e1nttaid govaid boazodoalu d\u00e1l\u00e1 dilis ja boahttevuo\u0111as sihke inform\u00e1nttaid persovnnala\u0161 boahttevuo\u0111a eal\u00e1husain. Jearahallanmateri\u00e1la vuo\u0111ul bargojuvvon ovda\u010dielggadeapmi buvttada gova boazodolliid jurdagiin boazodoalu d\u00e1l\u00e1 dilis, h\u00e1stalusain, noa\u0111uheames, veahki d\u00e1rbbus sihke eal\u00e1husa boahttevuo\u0111as. Ovda\u010dielggadeapmi lea [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1049,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1064","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1064","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1064"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1064\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5574,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1064\/revisions\/5574"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1049"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/bo\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1064"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}