Ragat álgá – garvve bohccuid

Ragat lea álgočakčat. Ragat álgá čakčamánu loahppa bealde ja bistá golggot- dahje skábmamánnui. Ragatáigge sarvát čohkkejit áldduid sogajoatkin mielas. Sarvát eai luoba áldduin ja bealuštit daid aggressiivalaččat eará sarváin. Čorvviid skálaheapmi lea iežas sajádaga nannema ja bealušteami lassin maid biologalaš reaidu áldduid hormonabuvttadeami heivvolaš oažžumii. Stuorámus ja gievrramus varrásat vuitet dán čájálmasas ja sirdet iežaset genaid.

Bohccot garvet dábálaččat olbmuid. Ragatáigge lea lihkká buorre bissut eret sarváid ovddas ja eandaliige sarvá ja áldduid gaskkas. Go áicá bohccuid, de jierbmámus lea garvit daid nu guhkkin go vejolaš. Bohccuid heahkastuhttima sáhttá garvit gieđaid doaškumin ja doallamin muđuige jiena. Ná maid bohccot fuobmájit garvit olbmo.

Bohccuid guvlui vázzima galgá vajálduhttit čakčat. Sarvvis sáhttá áŧestusas doallat olbmo áittan iežas sajádahkii ja fallehit olbmo. Govaid váldima ja eará bohccuid ovddošeami čakčat gánneha doaimmahit dorvvolaš gaskka duohken. Juos sarvvis falleha, de gánneha viehkalit eret nu jođánit go vejolaš. Juos dát ii lihkostuva, de suoji sáhttá ohcat muorain dahje eará suddjejeaddji eananhámiin dahje ráhkadusain. Fallehan sarvás gánneha almmuhit bálgosii dahje Bálgosiid ovttastussii, vai dillái sáhttit dárbbu mielde seahkanit.

Davi luonddus sáhttá ragatáigge johtit fuolaid haga, go váldá vuhtii luonddulágaid ja elliid láhttema.