Giđđa lea guotteha áigi
Stuorámus oassi misiin riegádit miessemánus, muhto guottehat joatkašuvvá geassemánu beallái. Miesit riegádit, go muohta lea juo oassái suddan ja garra buollašiid ja borggaid jáhkehahttivuohta ii leat nu stuoris. Guotteha alimus boddu lea Suoma Erkkebeaivvi (18.5.) sulaid. Bohccuid guoddináigi lea gaskamearalaččat 220 jándora. Varrismiesi áldu guoddá gaskamearalaččat guokte jándora guhkit go njiŋŋálasmiesi. Dábálaččat miesit riegádit okta. Jumešmiesit leat hárvenaččat ja daid ceavzin vel hárvenut.
“Válborin miessi cuoŋu alde” – lea boares lappilaš dajaldat
Guotteha maŋŋoneapmi maŋŋeliidda geassái ii leat buorre bohccui, danne go oassi dehálaš šaddanáigodagas manašii meattá. Miessi galgá leat nu stuoris go vejolaš ovdal dálvvi, vai dat ceavzá dálvvi badjel.
Álddut geassásit guoddit suodjebáikkiide ja leat guotteha áigge erenoamáš hearkkit hehttehusaide. Vahkku dahje guovtti maŋŋá guotteha álddut láhppet čorvviidis. Guottet lea dábálaččat álki bohccuide ja dat bistá sullii 20-30 minuhta.
Miesit leat riegádettiin juo bures čálgan. Miesi guolga lea goikama maŋŋá beaktilis lieggasasirrejeaddji, nu miesit cevzet guolgga ja ruškes buoidda vehkiin vejolaš giđđageasi buollašiin. Miesi guolggat leat buot dievva áibmu. Miesis leat 3200 guolgga njealjehassenttes. Mánnosažžan miessi lonuha guolgga borgeguolgan ja čakčat dat vástida juo ráves bohcco guolgga ráhkadusa. (Nieminen 1999)
Riegádettiin 4-6 kilo deaddi miessi leai borramuša dáfus ollásit sorjavaš eadnis mielkkis. Bohccomielki lea duođaid sealbbus ja miesi deaddu lassána jođánit. Geasset miesi deaddu sáhttá lassánit 500 grámma jándoris. Miessi dárbbaša 3,4 lihtera mielkki kilo deaddolassáneapmái, go eará ealgaelliin ja biebmoelliin vástideaddjái dárbbašuvvo 6-10 lihtera. Njamahanáigodagat sáhttet leat dušše moadde sekunddaid guhkki.
Miesi vuosttaš eallinvahkkuid galmmasbirgema buorida ruškes buoidi. Ruškes buoidi lea siskilušaid birra 1-2 % miesi deattus. Dát jávká 3-4 eallinvahkkus. Misiid riegádandeaddu lassána beliin vuosttaš mánotbaji áigge. Maiddái čoarvvit šaddagohtet vuosttaš vahkkuid áigge.
