{"id":1064,"date":"2014-11-18T13:54:06","date_gmt":"2014-11-18T11:54:06","guid":{"rendered":"http:\/\/80.69.171.23\/py\/?page_id=1064"},"modified":"2017-12-29T07:57:48","modified_gmt":"2017-12-29T07:57:48","slug":"olasuttum-projekteh","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/projekteh\/tutkamprojekteh\/olasuttum-projekteh\/","title":{"rendered":"Ol\u00e1\u0161uttum projekteh"},"content":{"rendered":"<h2>Ol\u00e1\u0161uttum projekteh<\/h2>\n<h3>Pu\u00e1suitu\u00e1lu pyereestpiergim j\u00e1 pu\u00e1tteevuot\u00e2 m\u00e4dimus palg\u00e2sijn -tutk\u00e2m<\/h3>\n<p>Tutk\u00e2mist selv\u00e2ttui pu\u00e1suitu\u00e1llei pyereestpiergim j\u00e1 pu\u00e1tteevuo\u0111\u00e2 Halla, N\u00e4lj\u00e4nk\u00e4, Hossa-Irni j\u00e1 Kallioluoma palg\u00e2sijn. Koij\u00e2d\u00e2lmijn k\u00e4rttejui informantij jurduid pu\u00e1suitu\u00e1lu t\u00e1\u00e1l\u00e1\u00e1 tiileest j\u00e1 pu\u00e1tteevuo\u0111\u00e2st sehe informantij persovnl\u00e2\u0161 pu\u00e1tteevuo\u0111\u00e2 i\u00e4l\u00e1tt\u00e2s\u00e2in.<\/p>\n<p>Koij\u00e2demmateriaal vu\u00e1\u0111uld porgum ovd\u00e2selv\u00e2ttem puovt\u00e2d kove pu\u00e1suitu\u00e1llei jurduin pu\u00e1suitu\u00e1lu t\u00e1\u00e1l\u00e1\u00e1 tiileest, h\u00e1stus\u00e1in, nu\u00e1\u0111ivuo\u0111\u00e2st, i\u0161e t\u00e1\u00e1rbust sehe i\u00e4l\u00e1tt\u00e2s pu\u00e1tteevuo\u0111\u00e2st. Ovd\u00e2selv\u00e2ttem lii u\u00e1si Suomussalmi kield\u00e2 hald\u00e2\u0161\u00e2m Pi\u00e4\u0111ui vaikutt\u00e2sah, \u010du\u00e1vvum j\u00e1 vah\u00e2gijd muuneeld estim-proojeekt, mon rutt\u00e2dem poo\u0111ij Tave-Pohjanmaa j\u00e1 Kainuu ELY-ku\u00e1vd\u00e1\u00e1 peht EU t\u00e1lul\u00e2\u0161ku\u00e1vlu ovdedem eenn\u00e2mtu\u00e1lurutt\u00e2r\u00e1\u00e1just j\u00e1 tot ol\u00e1\u0161uttui iivijn 2011-2012. Ovd\u00e2selv\u00e2ttem hald\u00e2\u0161ij Laapi oll\u00e2op\u00e2tt\u00e2h j\u00e1 proojeekt ku\u00e1skul\u00e2\u0161 jo\u0111etteijen l\u00e2i dosent Jarno Valkonen j\u00e1 totken Antti Pakkanen.<\/p>\n<p>Anneli Pohjola j\u00e1 Jarno Valkonen (toim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat j\u00e1 avun tarpeet-almostittem (suom\u00e2kiel\u00e2n).<\/p>\n<h3>Pu\u00e1suitu\u00e1llei kriis\u00e2i\u0161eoornig-\u010dielg\u00e2d\u00e2s<\/h3>\n<p>\u010cielg\u00e2d\u00e2s tyehin lijjii 2000-lovvoost lasan\u00e2m pi\u00e4tuvah\u00e2geh, moi tiet erom\u00e2\u0161\u00e1vt Kainuu j\u00e1 nuortt\u00e2-Laapi ku\u00e1vluin pu\u00e1suitu\u00e1lu lii \u0161odd\u00e2m melg\u00e2d v\u00e1dd\u00e1subbon. Vi\u00e4rr\u00e1\u00e1muin pi\u00e4tuku\u00e1vluin i\u00e4l\u00e1tt\u00e2s lii \u0161odd\u00e2m kriis\u00e2n, j\u00e1 pi\u00e4\u0111ui tov\u00e2tt\u00e2m v\u00e4disvuo\u0111\u00e2id oinuu\u0161kyeteh vij\u0111\u00e1ht mest\u00e2 ub\u00e2 pu\u00e1suitu\u00e1luku\u00e1vlust. Tile u\u00e1inoo pu\u00e1suitu\u00e1llei lasseen meid perruin, pu\u00e1suitu\u00e1lusi\u00e4rv\u00e1duvv\u00e2st j\u00e1 viij\u0111\u00e1sub toim\u00e2mpirr\u00e2sist.<\/p>\n<p>Tutk\u00e2m ulmen l\u00e2i kartti\u0111 pu\u00e1suitu\u00e1llei j\u00e1 kield\u00e2i sosiaall\u00e2\u0161tooim\u00e2st v\u00e4stideijee virgeulmui j\u00e1 siijd\u00e2in tu\u00e1imee rijj\u00e2t\u00e1tul\u00e2\u0161seervij ovd\u00e2steijei koij\u00e2d\u00e2lmij vu\u00e1\u0111uld pu\u00e1suitu\u00e1lu tile sehe kriis\u00e2i\u0161e t\u00e1\u00e1rbuid j\u00e1 vuovijd.<\/p>\n<p>Eenn\u00e2mt\u00e1lutu\u00e1lu ovdedemrutt\u00e2r\u00e1\u00e1ju rutt\u00e2d\u00e2m tutk\u00e2mproojeekt ol\u00e1\u0161uttui iivijn 2011-2012. Tutk\u00e2mproojeekt hald\u00e2\u0161ij Laapi oll\u00e2op\u00e2tt\u00e2h j\u00e1 proojeekt ku\u00e1skul\u00e2\u0161 jo\u0111etteijen l\u00e2i professor Anneli Pohjola, stivrejeijen Marko Romakkaniemi j\u00e1 totken Minna Vaarala. Proojeekt stivrimju\u00e1vhust l\u00e2i ovt\u00e2stus ovd\u00e2steijen Matti S\u00e4rkel\u00e4.<\/p>\n<p>Anneli Pohjola j\u00e1 Jarno Valkonen (doaim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat j\u00e1 avun tarpeet-almostittem (suom\u00e2kiel\u00e2n).<\/p>\n<h3>Pu\u00e1suitu\u00e1lu produktivitehta j\u00e1 ekonomia -tutk\u00e2m<\/h3>\n<p>Projektist rahtui ku\u00e1ttumen\u00e2mij dynamiik, ku\u00e1ttumen\u00e2mij ki\u00e4vtu, purr\u00e2mu\u0161 finnim j\u00e1 pyevtitv\u00e2\u0161vuo\u0111\u00e2 sehe pu\u00e1suin\u00e4\u00e4li r\u00e1\u00e1htus j\u00e1 pu\u00e1suitu\u00e1lu vuovijd j\u00e1 ekonomia kovvejeijee bioekonomis\u00e2\u0161 systeemmaali.<\/p>\n<p>Maali vu\u00e1\u0111uld ki\u00e4\u010d\u010dojii ekolog\u00e2l\u00e1vt j\u00e1 ekonom\u00e2l\u00e1vt optimaalijd pu\u00e1suimeerijd, pu\u00e1suin\u00e4\u00e4li r\u00e1htus\u00e2n j\u00e1 tip\u0161omvuovvijd sehe \u00e1rvu\u0161t\u00e2llojii ku\u00e1ttumen\u00e2m\u00e1id, pu\u00e1suitu\u00e1luvuovvijd (el. ku\u00e1ttumen\u00e2mij kevttimvuovijd, njuovv\u00e2mvuovijd j\u00e1 poccui pi\u00e4mm\u00e2m) j\u00e1 eenn\u00e2mki\u00e4vtun sehe pu\u00e1suitu\u00e1lu koloid j\u00e1 pu\u00e1\u0111oid laht\u00e2seijee tahhei vaikutt\u00e2s pu\u00e1suitu\u00e1lu pyevtitv\u00e2\u0161vuot\u00e2n j\u00e1 kannattemvuot\u00e2n jie\u0161kote-uvl\u00e1g\u00e1n vuolg\u00e2soojijn j\u00e1 ku\u00e1ttumpirr\u00e2sijn.<\/p>\n<p>Eenn\u00e2mt\u00e1lutu\u00e1lu ovdedemrutt\u00e2r\u00e1\u00e1ju rutt\u00e2d\u00e2m tutk\u00e2mproojeekt ol\u00e1\u0161uttui iivijn 2011-2013. Tutk\u00e2mproojeekt hald\u00e2\u0161ij RKTL j\u00e1 merh\u00e2\u0161ittee ovt\u00e2spargokyeimi l\u00e2i Helsig oll\u00e2op\u00e2tt\u00e2h. Proojeekt v\u00e4stideijee totken l\u00e2i Jouko Kumpula j\u00e1 stivrimju\u00e1vhust toim\u00e2i ovt\u00e2stus ovd\u00e2steijen Matti S\u00e4rkel\u00e4.<\/p>\n<h3>Jie\u0161kote-uvl\u00e1g\u00e1n pu\u00e1suitu\u00e1lumaalij ekologia j\u00e1 produktivitehta -tutk\u00e2m<\/h3>\n<p>Pu\u00e1suitu\u00e1lu j\u00e1 ton toim\u00e2mpiir\u00e2s l\u00e1\u00e1 muttum ma\u014bg\u00e2naalijn majemui iheluuvij \u00e4\u00e4igi. T\u00e1\u00e1l\u00e1\u00e1 \u00e4\u00e4igi pu\u00e1suitu\u00e1luku\u00e1vlust l\u00e1\u00e1 ki\u00e4vtust maa\u014bgah jie\u0161kote-uvl\u00e1g\u00e1neh pu\u00e1suitu\u00e1lut\u00e4\u00e4vih j\u00e1 -maalih. Meiddei eres riijk\u00e2i pu\u00e1suitu\u00e1lumaalih l\u00e1\u00e1 eresl\u00e1g\u00e1neh Suom\u00e2 i\u00e4htun. Proojeekt vu\u00e1ju t\u00e1\u00e1l\u00e1i pu\u00e1suitu\u00e1lumaalij tutk\u00e2m\u00e2n j\u00e1 vi\u00e4rd\u00e1d\u00e2lm\u00e2n Suom\u00e2 pu\u00e1suitu\u00e1luku\u00e1vlu palg\u00e2sijn.<\/p>\n<p>Tutk\u00e2mproojeekt ulmen l\u00e2i u\u00e1\u017e\u017eu\u0111 \u00e4\u00e4igi t\u00e4sivis tutk\u00e2mti\u00e4\u0111u jie\u0161kote-uvl\u00e1g\u00e1n pu\u00e1suitu\u00e1luvuovij j\u00e1 -maalij ekolog\u00e2l\u00e2\u0161 vu\u00e1\u0111ust j\u00e1 pyevtitv\u00e2\u0161vuo\u0111\u00e2st tai maalij pyevtitv\u00e2\u0161vuo\u0111\u00e2, kannattemvuo\u0111\u00e2 j\u00e1 kievr\u00e2vuo\u0111\u00e2 vi\u00e4rd\u00e1d\u00e2ll\u00e2m j\u00e1 \u00e1rvu\u0161t\u00e2ll\u00e2m tiet.<\/p>\n<p>Tutk\u00e2mproojeekt ol\u00e1\u0161uttui iivijn 2006-2010. Tutk\u00e2mproojeekt hald\u00e2\u0161ij RKTL. Proojeekt ku\u00e1sku\u0161 totken l\u00e2i Jouko Kumpula.<\/p>\n<h3>Sorv\u00e2ki\u00e4rpp\u00e1\u00e1 lavd\u00e2m j\u00e1 ton tov\u00e2tt\u00e2m uhke pu\u00e1suitu\u00e1lun -tutk\u00e2m<\/h3>\n<p>Projektist selv\u00e2ttui sorv\u00e2ki\u00e4rpp\u00e1\u00e1 lavd\u00e2m tavas, ton m\u00e1h\u0111ul\u00e1vt tov\u00e2tt\u00e2m vaikutt\u00e2s\u00e2id poccui j\u00e1 sorv\u00e2ellei tierv\u00e2svuot\u00e2n sehe m\u00e1h\u0111ulijd estimtooim\u00e2id. Proojeekt pu\u00e1\u0111usin l\u00e2i, et sorv\u00e2ki\u00e4rp\u00e1\u0161 lii lavd\u00e2m jo pu\u00e1suitu\u00e1luku\u00e1vlu maad\u00e2r\u00e1\u00e1j\u00e1n.<\/p>\n<p>Tutk\u00e2m mield sorv\u00e2ki\u00e4rp\u00e1\u0161 tuhhit poccuu i\u0161\u0161eedellen j\u00e1 lassaan tast. Sorv\u00e2ki\u00e4rp\u00e1\u0161 toovv\u00e2t hu\u00e1m\u00e1\u0161ittee hem\u00e2d\u00e2s poccuid j\u00e1 nub\u00e1stuumijd lii\u0161k\u00e1n j\u00e1 kuolg\u00e2n. Vuosmui pu\u00e1tusij mield poccui t\u00e1v\u00e1l\u00e2\u0161 parasiittaalh\u00e2s ivermektiini lii pehtilis meid sorv\u00e2ki\u00e4rpp\u00e1i vu\u00e1st\u00e1.<\/p>\n<p>Eenn\u00e2mt\u00e1lutu\u00e1lu ovdedemrutt\u00e2r\u00e1\u00e1ju rutt\u00e2d\u00e2m tutk\u00e2mproojeekt ol\u00e1\u0161uttui iivijn 2007-2012. Tutk\u00e2mproojeekt hald\u00e2\u0161ij Oulu oll\u00e2op\u00e2tt\u00e2h j\u00e1 ovt\u00e2spargokyeimin projektist lijjii Evira, Joensuu oll\u00e2op\u00e2tt\u00e2h, Helsig oll\u00e2op\u00e2tt\u00e2h, Jyv\u00e4skyl\u00e4 oll\u00e2op\u00e2tt\u00e2h, RKTL, Palg\u00e2sij ovt\u00e2stus j\u00e1 Metla. Proojeekt ku\u00e1skul\u00e2\u017e\u017e\u00e2n jo\u0111etteijen l\u00e1in FT Raine Korte j\u00e1 professor Antti Oksanen. Proojeekt stivrimju\u00e1vhust l\u00e2i ovt\u00e2stus ovd\u00e2steijen Matti S\u00e4rkel\u00e4.<\/p>\n<h3>Parapox-virusnju\u00e1mmum poccui nj\u00e4lmitaavd\u00e2st -tutk\u00e2m<\/h3>\n<p>Taan r\u00e4i vi\u00e4rr\u00e1\u00e1mus nj\u00e4lmitavd\u00e2epidemia lii lama\u0161 t\u00e4lviv 1992-1993, ku\u00e1s s.400 elled jammii j\u00e1 s.2800 tarb\u00e2\u0161ii elleitu\u00e1ht\u00e1r tip\u0161o. Talle nj\u00e4lmitavd\u00e2\u010d\u00e1j\u00e1n\u00e2s\u00e2in kavnui elektronimikroskop\u00e2l\u00e2\u0161 tutk\u00e2mu\u0161\u00e2st parapoxvirus (PPV), mon \u00e1rvu\u0161t\u00e2llui lemin orf-virus (ORFV) el. Taa\u017e\u00e2 poccuin j\u00e1 saavz\u00e2in kavnum ORFV tiet. Ive 1999 EELA:st (t\u00e1\u00e1l\u00e1\u00e1 EVIRA) aalgij T\u00e1lul\u00e2\u0161ku\u00e1vlu ovdedemrutt\u00e2r\u00e1\u00e1ju rutt\u00e2dm\u00e1in, professor Erkki Neuvonen j\u00e1 FT Anita Huovilais jo\u0111ett\u00e2m proojeekt, mon ulmen l\u00e2i ovdedi\u0111 vuovijd nj\u00e4lmitaavd\u00e2 diagnoostiik\u00e1n sehe taavd\u00e2 karttim\u00e2n.<\/p>\n<p>Proojeekt \u00e4\u00e4igi tutkui ive 1999-2000 kliinis\u00e2\u0161 nj\u00e4lmit\u00e4b\u0111i\u010d\u00e1j\u00e1n\u00e2s\u00e2i rahtum PCR vuovvijn sehe sekvensanalysain. \u010c\u00e1j\u00e1n\u00e2s\u00e2in kavnui parapoxvirus, mii lii aldas\u00e2\u0161 hyelkki kuus\u00e2 kieleskuss\u00e2pu\u00e1kkuvirus\u00e2n (PCPV); ORFV vuod tuo\u0111\u00e2\u0161tui ive 1992-93 \u010d\u00e1j\u00e1n\u00e2s\u00e2in. Ton ma\u014ba syemmil\u00e2\u0161 poccuin l\u00e1\u00e1 jo maa\u014bg\u00e2i iivij \u00e4\u00e4igi kavnum t\u00e4lviv nj\u00e4lmitaavd\u00e2, mii vi\u00e4rr\u00e1\u00e1muu tiileest kodd\u00e1 poccuu. Taavd\u00e2 tobdomeerhah l\u00e1\u00e1 puurr\u00e2mlusto mon\u00e2ttem, kume\u0161t\u00e2s, h\u00e4\u00e4vih j\u00e1 \u010divlel\u00e1g\u00e1n r\u00e1htuseh poks\u00e2m\u00e1in j\u00e1 nj\u00e4\u00e4lmi \u0161lijveoosijn. Elleitu\u00e1ht\u00e1rij mield tavd\u00e2 l\u00e1vd\u00e1 epidemiaku\u00e1vluin \u00e4lkkeht j\u00e1 toovv\u00e2t pu\u00e1suitu\u00e1lun hu\u00e1m\u00e1\u0161ittee ekonom\u00e2l\u00e2\u0161 taavijd. T\u00e1\u00e1l\u00e1\u0161tutk\u00e2mu\u0161 teh\u00e1lumos ulme lii u\u00e1\u017e\u017eu\u0111 laseti\u00e4\u0111u ive 1999-200 epidemiad tov\u00e2tt\u00e2m virusist, mon l\u00e1\u00e1 kavn\u00e2m ih\u00e1s\u00e1vt kavnum r\u00e4\u00e4jist; t\u00e4lviv 2007 taavd\u00e2 kavnui een\u00e2b ko mu\u00e1ddi ive ovdil.<\/p>\n<p>T\u00e1\u00e1l\u00e1\u0161projektist ulmen lii selv\u00e2tti\u0111 \u010die\u014b\u00e2lubbooht ive 2000 taavd\u00e2 tov\u00e2tt\u00e2m parapoxvirus. Virus genomi lii sekvensum. T\u00e1lul\u00e2\u0161ku\u00e1vlu ovdedemrutt\u00e2r\u00e1\u00e1ju, Virustaavd\u00e2i tutk\u00e2msi\u00e4ttus, Elleetalh\u00e2stiettuu si\u00e4ttus j\u00e1 Jenny j\u00e1 Antti Wihuri si\u00e4ttus rutt\u00e2dum tutk\u00e2mproojeekt ol\u00e1\u0161uttui iivijn 1999-2012.<\/p>\n<p>Tutk\u00e2mproojeekt hald\u00e2\u0161ij Purr\u00e2mu\u0161k\u00e1lvutorvol\u00e2\u0161vuo\u0111\u00e2toim\u00e2tt\u00e2h (Evira) j\u00e1 ton ku\u00e1skul\u00e2\u0161 jo\u0111etteijee l\u00e2i DR. Colin MCInnes (Moredun Research Institute, Edinburgh). Purr\u00e2mu\u0161k\u00e1lvtorvol\u00e2\u0161vuo\u0111\u00e2toim\u00e2ttuv proojeektv\u00e4stideijen l\u00e2i Maria Hautaniemi.<\/p>\n<h3>Poccuupi\u00e4rgu puovt\u00e2dem j\u00e1 markk\u00e2nistem ovdedem<\/h3>\n<p>Pu\u00e1suitu\u00e1lu lii tave ku\u00e1vlu i\u00e4l\u00e1tt\u00e2s, mast l\u00e1\u00e1 ekonom\u00e2l\u00e2\u0161, sosiaall\u00e2\u0161 j\u00e1 t\u00e1lul\u00e2\u0161ku\u00e1vlu pargol\u00e2\u0161vuot\u00e2n laht\u00e2seijee merh\u00e2\u0161uumijd pu\u00e1suitu\u00e1luku\u00e1vlust. Suom\u00e2st pu\u00e1suitu\u00e1lu ij lah \u010donnum s\u00e4mmil\u00e2\u0161vuot\u00e2n, tego eres Tave-en\u00e2mijn. Pu\u00e1suitu\u00e1lun m\u00e1ksoo almolijn vaarijn torjuid. Toorj\u00e2aagah j\u00e1 torjuu mereh mols\u00e2\u0161udeh Tave-en\u00e2mijn hu\u00e1m\u00e1\u0161ittee ennuv. Suom\u00e2 j\u00e1 Ruot\u00e2 pu\u00e1suitu\u00e1lu torjuuh \u010du\u00e1vuh EU-as\u00e2tt\u00e2s\u00e2id. Taa\u017e\u00e2 EU-as\u00e2tt\u00e2sah i\u00e4 kuosk\u00e2, mut tot pu\u00e1ht\u00e1 as\u00e2tti\u0111 jie\u0161 tu\u00e1rjoo k\u00e4vppipolitiikl\u00e2\u0161 tooim\u00e2id pu\u00e1suitu\u00e1lu v\u00e1r\u00e1s.<\/p>\n<p>Suom\u00e2st pu\u00e1suitu\u00e1luir\u00e2tt\u00e2s\u00e2i hi\u00e4jus kannattemvuot\u00e2 lii oht\u00e2 stu\u00e1rr\u00e1\u00e1mus taan \u00e4\u00e4igi h\u00e1stusijn. Pu\u00e1suitu\u00e1luir\u00e2tt\u00e2sah l\u00e1\u00e1 kuitt\u00e2g u\u00e1li jie\u0161kote-uvl\u00e1g\u00e1neh; l\u00e1\u00e1 pyereest piergejeijee j\u00e1 hi\u00e4ju piergejeijee ir\u00e2tt\u00e2sah. Maa\u014bgah ir\u00e2tt\u00e2sah tu\u00e1imih maid maa\u014bg\u00e2 syergist, a\u0111ai tain lii pu\u00e1suitu\u00e1lu lasseen maid eres tooimah. Poccuupi\u00e4rguovdedem lii Suom\u00e2st u\u00e1li \u010dokk\u00e2n\u00e2m. Poccuupi\u00e4rgu u\u00e1stee j\u00e1 ovdedeijee ir\u00e2tt\u00e2sah l\u00e1\u00e1 lohomere t\u00e1\u00e1hust ennuv ih\u00e1s\u00e2\u0161 poccuupi\u00e4rgumi\u00e4r\u00e1n, mut stu\u00e1rr\u00e1\u00e1mus u\u00e1si tain l\u00e1\u00e1 ucc\u00e2 ir\u00e2tt\u00e2sah. Toorj\u00e2politiikeh l\u00e1\u00e1 Tave-en\u00e2mijn maa\u014bg\u00e2i mudoi ovdedem pu\u00e1\u0111us, j\u00e1 uulmij j\u00e1 tooim\u00e2i ooht\u00e2nheiviittem lii v\u00e4\u00e4dis.<\/p>\n<p>Riijk\u00e2i heiviitt\u00e1m jie\u0161kote-uvl\u00e1g\u00e1neh toorj\u00e2instrumenteh l\u00e1\u00e1 tu\u00e1lvum epitiev\u00e2sl\u00e1vt tu\u00e1imee markk\u00e2nijn riijk\u00e2i kosk\u00e2s\u00e2\u0161 k\u00e4\u00e4vpi puunnj\u00e2m\u00e2n. Markk\u00e2nij toim\u00e2n vu\u00e1\u0111uduv\u00e1 ucc\u00e2, u\u00e1sil\u00e1vt oht\u00e2l\u00e2\u0161, aalmugl\u00e1id markk\u00e2n\u00e1id, moin puovt\u00e2demhoodij i\u00e4ruin huol\u00e2th\u00e1nn\u00e1\u00e1 haddehammim lii oht\u00e2l\u00e2\u0161. Suom\u00e2st pu\u00e1suitu\u00e1lu kannattemvuot\u00e2 lii si\u00e4ilum hyennin. Pu\u00e1suitu\u00e1luir\u00e2tt\u00e2stu\u00e1llei koosk\u00e2st lii kuitt\u00e2g hu\u00e1m\u00e1\u0161ittee i\u00e4ruid. Hyeneest kannattittee ir\u00e2tt\u00e2s\u00e2i v\u00e4disvuott\u00e2n l\u00e1\u00e1 oll\u00e2 elleepu\u00e1sui puovt\u00e2demkoloh. Pyereest piergejeijee pu\u00e1suitu\u00e1luir\u00e2tt\u00e2s\u00e2i kriitt\u00e2l\u00e2\u0161 tahhen pu\u00e1ht\u00e1 tooll\u00e2\u0111 m\u00e1\u00e1tu ovdedem. Poccuupi\u00e4rgu sop\u00e2mu\u0161puovt\u00e2dem myensteristempu\u00e1\u0111ui mield poccuupi\u00e4rgu puovt\u00e2demhade pu\u00e1vt\u00e1\u010d\u010dij lupt\u00e2ni\u0111 tontt\u00e1\u00e1, et li\u010d\u010dii stuorr\u00e2 tedduuh poccuupi\u00e4rgu teikk\u00e2 ton substituutpyevtitt\u00e2s\u00e2i pyehtim\u00e2n. Eenn\u00e2mtu\u00e1lu ovdedemrutt\u00e2r\u00e1\u00e1ju rutt\u00e2d\u00e2m tutk\u00e2m ol\u00e1\u0161uttui iivijn 2008-2010. Tutk\u00e2mproojeekt hald\u00e2\u0161ij Pivdoellee- j\u00e1 kyelitu\u00e1lu tutk\u00e2ml\u00e1j\u00e1d\u00e2s (RKTL) j\u00e1 proojeekt ku\u00e1skul\u00e2\u0161 totken l\u00e2i Kaija Saarni.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ol\u00e1\u0161uttum projekteh Pu\u00e1suitu\u00e1lu pyereestpiergim j\u00e1 pu\u00e1tteevuot\u00e2 m\u00e4dimus palg\u00e2sijn -tutk\u00e2m Tutk\u00e2mist selv\u00e2ttui pu\u00e1suitu\u00e1llei pyereestpiergim j\u00e1 pu\u00e1tteevuo\u0111\u00e2 Halla, N\u00e4lj\u00e4nk\u00e4, Hossa-Irni j\u00e1 Kallioluoma palg\u00e2sijn. Koij\u00e2d\u00e2lmijn k\u00e4rttejui informantij jurduid pu\u00e1suitu\u00e1lu t\u00e1\u00e1l\u00e1\u00e1 tiileest j\u00e1 pu\u00e1tteevuo\u0111\u00e2st sehe informantij persovnl\u00e2\u0161 pu\u00e1tteevuo\u0111\u00e2 i\u00e4l\u00e1tt\u00e2s\u00e2in. Koij\u00e2demmateriaal vu\u00e1\u0111uld porgum ovd\u00e2selv\u00e2ttem puovt\u00e2d kove pu\u00e1suitu\u00e1llei jurduin pu\u00e1suitu\u00e1lu t\u00e1\u00e1l\u00e1\u00e1 tiileest, h\u00e1stus\u00e1in, nu\u00e1\u0111ivuo\u0111\u00e2st, i\u0161e t\u00e1\u00e1rbust sehe i\u00e4l\u00e1tt\u00e2s pu\u00e1tteevuo\u0111\u00e2st. Ovd\u00e2selv\u00e2ttem lii [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1049,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1064","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1064","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1064"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1064\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5511,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1064\/revisions\/5511"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1049"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/paliskunnat.fi\/po\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1064"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}