Paalǥâskååʹdd

Puäʒʒhåiddlaaʹjjin (848/1990) šiõtteet puäʒʒhååid da meäʹrtõõlât vuuʹd, koʹst puäʒʒhååid vuäǯǯ harjjted mäddvuäʹmstummšest soorčǩani. Puäʒʒhåiddvuʹvdd lij juõkkum 54 paalǥâskådda. Tââʹvmõs paalǥâskooʹddi vuuʹdest åårrai riikk jânnam tuejjee jeäʹrben puäʒʒhoiddu vääras jurddum vuuʹd. Tän vuuʹdest åårrai jânnam ij vuäǯǯ ââʹnned nuʹtt, što tõʹst šâdd takai jeäʹrab häiʹtt puäʒʒhoiddu. Jânnam ouddmõš leʹbe vuokrjummuš vuäǯǯ šõddâd tåʹlǩ tõin määinain, što mäddvuäʹmsteeʹjest leʹbe vuokrroummust ij leäkku vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad koʹrvvõõzz puõcci tuejjääm skääđain.

Paalǥâskååʹdd

Paalǥâskååʹdd lie vuʹvddšorrâdvuõđ da puäʒʒmieʹri peäʹlest jeeʹres šoora puäʒʒhåiddamjuâkkaz. Juõʹǩǩ paalǥâskåʹdd lij vueʹssniiʹǩǩi tuejjääm õõutstõs, kååʹtt vaʹsttad puäʒʒhååidast vuuʹdstes. Juõʹǩǩ puäʒʒvuäʹmsteei kooll õhttân paalǥâskådda. Puõccid vuäǯǯ vuäʹmsted Euroopp tällõsvuuʹd meerlaž, kååʹtt jäälast tõn kååʹdd vuuʹdest, koozz paalǥâskåʹdd vueʹzzi leʹbe obbnes kooll.

Puäʒʒhåiddlääʹǩǩ šiõttad paalǥâskååʹdd tuåimmjummuž da organisaatio. Paalǥâskååʹdd tuåimmjummuž jååʹđat paalǥâskååʹdd takai såbbar vaʹlljääm puäʒʒeeʹžžed. Lââʹssen paalǥâskååʹdd takai sååbbar vaʹlljad väärreeʹžžed da halltõõzz, koʹst lie nellj vuäzzla. Puäʒʒeeʹžžed vaʹlljad paalǥâskååʹdd kåʹššelhoiʹddjeei. Puk paalǥâskååʹdd lie lääʹjjmeâldlânji Paalǥâskooʹddi õhttõõzz vuäzzla da âʹnne puäʒʒeeʹžžed pääiʹǩ õhttõõzz såbbrest paalǥâskååʹdd puäʒʒlååǥǥ meâldlaž jiõnnvääʹld. Puäʒʒhåiddasetõõzzin (883/1990) šiõtteet tääʹrǩben jeäʹrbi mieʹldd puäʒʒeeʹžžed da paalǥâskååʹdd tuâjain.

 

Paalǥâskooʹddi raajjdeskriipt

Paalǥâskåʹddrekister da veerǥlaž sääʹnlaž raajjdeskriipt AVI neʹttseeidain.