Põõšši põõrt šellj

Puäʒʒhåidd vuâđđââvv luâttjânnmi ââʹnnma. Lääʹjjšiõttummšin lij staanuum puäʒʒhoiddu põõšši luõvâs palggâmvuõiggâdvuõtt, šiõttuum rääʹjtõõzzeesvuiʹm. Puõccuin lij mäddvuäʹmstemkõskkvuõđin persteǩani vuõiggâdvuõtt ååreed da väʹldded porrmõõžž luâđast, leša ij tuejjeed tällõõzzlaž skääđ mädd- da meäʹcctallu (PHL 3 § da PHL 31 §).

Friijâld palggi puõccu lie paalǥâskååʹdd hååidast da paalǥâskåʹdd vaʹsttad tõi vueiʹtlvânji tuejjääm skääđain.

Puäʒʒhåiddvuʹvdd lij juõkkum kolmmân voudda. Täk lie säʹmmlai dommvuʹvdd, jeäʹrben puäʒʒhååid vääras jurddum vuʹvdd leʹbe spesiaal puäʒʒhåiddvuʹvdd da jeeʹres puäʒʒhåiddvuʹvdd. Spesiaal puäʒʒhåiddvuuʹdest, koozz säʹmmlai dommvuʹvdd še kooll, puäʒʒhååid sââʹj jieʹllemvueʹǩǩen lij samai miârkteei. Tät lij valddum lokku lääʹjjšiõttummšest še puäʒʒhååid jeäʹrben suõjjeei šiõttõõzzin.

Jeeʹres åʹrnn ko säʹmmlai dommvuuʹdest puõccuid âlgg håiddad nuʹtt, što tõk jie piâzz muõrrkarddsid, põõšši põõrti šeelljaid leʹbe jeeʹres spesiaal ââʹnnma valddum vuuʹdid. (PHL 31 §).

Jõs puõccu puäʹtte voudda, koʹst tõk jie vuäǯǯ leeʹd da koʹst tõk vuäiʹtte tuejjeed skääđ, âlgg väʹldded mââʹjeeǩâni õhttvuõđ ääʹššvuäzzlaž paalǥâskååʹdd puäʒʒeeʹžžää. Puäʒʒeeʹžžed lij õõlǥtum ââʹnned huõl tõʹst, što puõccuid tuåimtet meädda vuuʹdest. Jõs puõccu lie tuejjääm skääđ, saǥstõõlât ääʹššvuäzzlai kõõsk skääđ koʹrvvummšest da puõʹtti skääđai cõggmest. Jõs ääʹššvuäzzlai kõskksaž saǥstõõllmest jeäʹt piâzz õõutmiõllsažvuõʹtte, vueiʹtet ääʹšš viikkâd puäʒʒskääđđluʹvddkådda räʹtǩǩeemnalla.

Äiddeemõõlǥtõs ij kuõsk âsttääiʹj põõrtid. Säʹmmlai dommvuuʹdest õõlǥtõs kuâskk tåʹlǩ mädd- da meäʹcctääl ââʹnnmest åårrai vuuʹdid.

Puäʒʒeeʹžžii õhttvuõtt-teâđ