Puäʒʒjieʹllemvueʹjj ekonomia

Tääuʹjmõs nääʹll juurdčed puäʒʒhååid lij kulttuur pääiʹǩ. Tän vuäitt-i fiʹttjed: lij vaiggâd ni juurdčed tââʹv vuuʹdid da kulttuurid puõccutaa da puäʒʒhååidtaa. Puäʒʒ lij jeäʹrben tââʹv kõrr åårrmõõžžid šõddâm jieʹlli, oʹdinakai šlaajstes. De ij leäkku õõmâs, što puõccust da puäʒʒhååidast lij čuõʹđi iiʹjji mieʹldd šõddâm puuʹttes tââʹv kulttuur väimm.

Puäʒʒhåidd lij kuuitâǥ še tââʹv Lääʹddjânnam puärrsumõs õinn jieʹllemviõkksaž jieʹllemvueʹǩǩ. Tõt lij taʹrjjääm tallõõzzlaž piʹrǧǧummuž da jieʹllem vuäittmõõžžid čuõʹđi iiʹjji ääiʹj. Jeäʹrben mõõnni looʹjji iiʹjji ääiʹj leäʹp mättjam juurdčed da äuʹǩǩeed puõccu jieʹllemvueʹǩǩnääʹlest še, oummui tällõõzzlaž piʹrǧǧummuž käivvan.

Ânnʼjõžääiʹj puäʒʒhååid harjjte väʹlddjieʹllemvueʹǩǩen nuʹtt 1 000 ooumžed. Nuuʹbb dohta puäʒʒ taʹrjjad miârkteei čårrjieʹllemvueʹjj, kååʹtt vueʹssen piʹrǧǧummuž obbvuõđ vueiʹtlvâstt tââʹv siidin jälstummuž.

Lââʹssen puäʒʒhoiddu õhttân veiddsõs joukk lââʹssjieʹllemvuõʹjjid, kooi tällõõzzlaž obbvuõđâst puõccu rool lij kõskksaž. Kõskksumõs tõin lie vueʹǯǯ da jeeʹres puäʒʒaunnsi valmštummuš di maatkčummuš.

Eeʹjj 2014 rajjum čiõlǥtõõzz mieʹldd Lääʹddjânnam da Ruõccjânnam puäʒʒtääl tuâjjtõʹtti vaikktõs lij 15 000 ooumžed da obbpuåđ eeʹjjest nuʹtt 1.3 miljaard euʹrred. Lääʹddjânnam vueʹss tän obbvuõđâst lij nuʹtt kueʹhtt kuälmõõzzâst. Lääʹddjânnmest juõʹǩǩ puuʹtʼtum puõccu vueʹǯǯǩilo miârkkšââvv tieʹǧǧ peäʹlest nuʹtt 400 euʹrred.

x

Mâʹte jeeʹres alggpuuʹtʼtõõzzâst še puäʒʒhååidast še puuʹtʼteei vueʹss obbpuåttjest pääcc hieʹlǩeld uuʹccmõssân. Puäʒʒhåidd lij kuuitâǥ jeeʹres alggpuuʹtʼtõõzzâst čooʹreeʹn ouddnam markkântällõssân, koʹst puåđõõzz šiõttâʹlle kõõjjõõzz da taʹrjjummuž lääʹjjmeâldlažvuõđ. Puäʒʒoummu väʹlddpuåtti puäʹtte puõccu vueʹǯǯ da jeeʹres puäʒʒaunnsi kaaupšummšest. Tuärjjõõzzi vueʹss obbpuåttjin lie vuâlla 20 %, ko tõt jeeʹres alggpuuʹtʼtõõzzâst kaggââtt täujja joba ââlda 80 %.

Puõccu äuʹǩǩeet obbnes

Puäʒʒjieʹllemvueʹjj väʹlddooudas lij puõccu vueʹǯǯ. Puõccu vueʹǯǯ kvaliteʹtt-tuâjj lij tuejjuum systemaattlânji kuuʹǩǩ. Valmštummšest lie rajjum ođđ ouddaz, seämmast ko ääʹrbvuâlaž ouddsid lie viikkâm kvaliteeʹtt peäʹlest ooudårra. Oʹdinakai vueʹǯǯouddsen Lääʹddjânnmest Lappi puõccu vuâǯǯa, Lappi puõccu kåʹšǩǩvuâǯǯa da Lappi puõccu kõlmmsuõvv-vuâǯǯa leäʹt vuäǯǯam äärvast õnnum EU nõmmsuõʹjid. Puäʒʒ lij jânnman oʹdinakai da pueʹrmõs kvaliteettlaž vueʹǯǯooudas.

Vueʹǯǯ lââʹssen puäʒʒ lij obbnes äuʹǩǩuum kvaliteʹttaaunâs. Šeʹšnn lij kaggõõttâm kõččum da haaʹluum aunnsen maaiʹlm piiutâsindustriast. Šeʹšnn lij samai teeʹmes, leša kuuitâǥ raavâs da nâânas. Tõt lij Aarktlaž åårrmõõžži meiddam obbvuõtt, ij-ǥa vaʹstteei čåudd leäkku käunnʼjam jeeʹres åʹrnn maaiʹlmest ooccmest huõlǩani. Šeeʹšn vueiʹnet eettlaž, ekolooglaž da eksoottlaž aunnsen, koon rääʹjtum vuäǯǯamvuõtt rääjj tõʹst samai miõllǩieʹzzi. Mõõnni muäʹdd eeʹjj seʹst määŋg maaiʹlmklaass piiutâspõõrt lie älggam siâzzted šeeʹšn ouddsiʹnez.

Kuälmad õinn šorrneei puäʒʒtääl tällõs-sektor lij maatkčummuš. Lääʹddjânnmest puäʒʒoummu lie raajjâm tuåimmjeei da jiânnai haaʹluum puäʒʒmaatkčemkonseeʹpt, kååʹtt regsmâtt vueʹssʼstes miârkkteeinalla tââʹv maatkčummuž. Maatkčemtääl lie täujja puuʹttes puäʒʒtääl, koin määtkla peäʹsse tobdstõõttâd puäccja, puäʒʒhoiddu da ääʹrbvuâlaž puäʒʒkulttuuʹre di ǩiõččlâʹstted jeeʹresnallšem puäʒʒteemlaž jeäʹlstõõzzid. Vaarõõđeeʹl arvvtõõleeʹl puäʒʒmaatkčummuš kääzzkâstt čuõʹđid dohtid turiistid Lappist juõʹǩǩ eeʹjj. Puäʒʒ lij čoʹrstõõǥǥtaa koolm pueʹrmõõzz jooukâst, ko määtklažgalluuppin kõõjjõõlât Lappi kõskksumõs ǩieʹssemviõkktuejjeeʹjid.

Puõccust jeeʹres vuåǯǯum aunnâz še ǩeäʹsse miõl Lääʹddjânnmest da maaiʹlmest. Puõccu čuäʹrvv da täʹhtt lie määŋgpeällsânji äuʹǩǩuum čårrouddaz, kooi ooudâsviikkâmtuâjj lij tuejjuum veiddsõs mettkääʹvest taalkâstiõttjest mäʹtǩǩmošttkauʹppe. Puõccu puõiʹdd da mieʹlǩǩ lie määŋgnallšem kosmetiikk- da luâttooudâs-sueʹrj oouʹdummšest mieʹldd. Ähttmõõžž čårrouddaz mâʹnne kaaupâs jieʹlliporrmõšpuuʹtʼtõʹsse. Alleerglaž piânnʼji mieʹrr šorran maaiʹlmest obb ääiʹj, kååʹtt ääʹvad puõccu äʹhttempaaʒʒtõõzzid aivv ođđnallšem markknid. Puäʒʒ âʹte ij allergisââʹst. Seämma tuejjeei lââʹzzat še oummui porrmõššân õnnum puõccu vueʹǯǯouddsi kõõjjõõzz juʹn ânnʼjõõžžâst.

Puäʒʒ lij âʹte obbvuõđâst, äʹhttempaaʒʒtõõzzid mieʹldd looǥǥeeʹl, tällõõzzlânji äuʹǩǩuum aaunâs. Tuʹššen mõõnni aunnâz tõʹst jie leäkku. Måtmešt kooll sarnnum, što puõccust ij mâânn äʹhttmest tuʹššen ko väimm. Tät ij kuuitâǥ leäkku tuõtt, ko mij meeräʹrbbvuõtt mušttâl, što puõccu väimm serddai ohjjeed Lappi skaaiʹdin jooʹtti.