Olášuttum projekteh

Puásuituálu pyereestpiergim já puátteevuotâ mädimus palgâsijn -tutkâm

Tutkâmist selvâttui puásuituállei pyereestpiergim já puátteevuođâ Halla, Näljänkä, Hossa-Irni já Kallioluoma palgâsijn. Koijâdâlmijn kärttejui informantij jurduid puásuituálu tááláá tiileest já puátteevuođâst sehe informantij persovnlâš puátteevuođâ iäláttâsâin.

Koijâdemmateriaal vuáđuld porgum ovdâselvâttem puovtâd kove puásuituállei jurduin puásuituálu tááláá tiileest, hástusáin, nuáđivuođâst, iše táárbust sehe iäláttâs puátteevuođâst. Ovdâselvâttem lii uási Suomussalmi kieldâ haldâšâm Piäđui vaikuttâsah, čuávvum já vahâgijd muuneeld estim-proojeekt, mon ruttâdem poođij Tave-Pohjanmaa já Kainuu ELY-kuávdáá peht EU tálulâškuávlu ovdedem eennâmtuáluruttâráájust já tot olášuttui iivijn 2011-2012. Ovdâselvâttem haldâšij Laapi ollâopâttâh já proojeekt kuáskulâš jođetteijen lâi dosent Jarno Valkonen já totken Antti Pakkanen.

Anneli Pohjola já Jarno Valkonen (toim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat já avun tarpeet-almostittem (suomâkielân).

Puásuituállei kriisâišeoornig-čielgâdâs

Čielgâdâs tyehin lijjii 2000-lovvoost lasanâm piätuvahâgeh, moi tiet eromâšávt Kainuu já nuorttâ-Laapi kuávluin puásuituálu lii šoddâm melgâd váddásubbon. Viärráámuin piätukuávluin iäláttâs lii šoddâm kriisân, já piäđui tovâttâm vädisvuođâid oinuuškyeteh vijđáht mestâ ubâ puásuituálukuávlust. Tile uáinoo puásuituállei lasseen meid perruin, puásuituálusiärváduvvâst já viijđásub toimâmpirrâsist.

Tutkâm ulmen lâi karttiđ puásuituállei já kieldâi sosiaallâštooimâst västideijee virgeulmui já siijdâin tuáimee rijjâtátulâšseervij ovdâsteijei koijâdâlmij vuáđuld puásuituálu tile sehe kriisâiše táárbuid já vuovijd.

Eennâmtálutuálu ovdedemruttârááju ruttâdâm tutkâmproojeekt olášuttui iivijn 2011-2012. Tutkâmproojeekt haldâšij Laapi ollâopâttâh já proojeekt kuáskulâš jođetteijen lâi professor Anneli Pohjola, stivrejeijen Marko Romakkaniemi já totken Minna Vaarala. Proojeekt stivrimjuávhust lâi ovtâstus ovdâsteijen Matti Särkelä.

Anneli Pohjola já Jarno Valkonen (doaim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat já avun tarpeet-almostittem (suomâkielân).

Puásuituálu produktivitehta já ekonomia -tutkâm

Projektist rahtui kuáttumenâmij dynamiik, kuáttumenâmij kiävtu, purrâmuš finnim já pyevtitvâšvuođâ sehe puásuinääli rááhtus já puásuituálu vuovijd já ekonomia kovvejeijee bioekonomisâš systeemmaali.

Maali vuáđuld kiäččojii ekologâlávt já ekonomâlávt optimaalijd puásuimeerijd, puásuinääli ráhtusân já tipšomvuovvijd sehe árvuštâllojii kuáttumenâmáid, puásuituáluvuovvijd (el. kuáttumenâmij kevttimvuovijd, njuovvâmvuovijd já poccui piämmâm) já eennâmkiävtun sehe puásuituálu koloid já puáđoid lahtâseijee tahhei vaikuttâs puásuituálu pyevtitvâšvuotân já kannattemvuotân jieškote-uvlágán vuolgâsoojijn já kuáttumpirrâsijn.

Eennâmtálutuálu ovdedemruttârááju ruttâdâm tutkâmproojeekt olášuttui iivijn 2011-2013. Tutkâmproojeekt haldâšij RKTL já merhâšittee ovtâspargokyeimi lâi Helsig ollâopâttâh. Proojeekt västideijee totken lâi Jouko Kumpula já stivrimjuávhust toimâi ovtâstus ovdâsteijen Matti Särkelä.

Jieškote-uvlágán puásuituálumaalij ekologia já produktivitehta -tutkâm

Puásuituálu já ton toimâmpiirâs láá muttum maŋgânaalijn majemui iheluuvij ääigi. Tááláá ääigi puásuituálukuávlust láá kiävtust maaŋgah jieškote-uvlágáneh puásuituálutäävih já -maalih. Meiddei eres riijkâi puásuituálumaalih láá ereslágáneh Suomâ iähtun. Proojeekt vuáju táálái puásuituálumaalij tutkâmân já viärdádâlmân Suomâ puásuituálukuávlu palgâsijn.

Tutkâmproojeekt ulmen lâi uážžuđ ääigi täsivis tutkâmtiäđu jieškote-uvlágán puásuituáluvuovij já -maalij ekologâlâš vuáđust já pyevtitvâšvuođâst tai maalij pyevtitvâšvuođâ, kannattemvuođâ já kievrâvuođâ viärdádâllâm já árvuštâllâm tiet.

Tutkâmproojeekt olášuttui iivijn 2006-2010. Tutkâmproojeekt haldâšij RKTL. Proojeekt kuáskuš totken lâi Jouko Kumpula.

Sorvâkiärppáá lavdâm já ton tovâttâm uhke puásuituálun -tutkâm

Projektist selvâttui sorvâkiärppáá lavdâm tavas, ton máhđulávt tovâttâm vaikuttâsâid poccui já sorvâellei tiervâsvuotân sehe máhđulijd estimtooimâid. Proojeekt puáđusin lâi, et sorvâkiärpáš lii lavdâm jo puásuituálukuávlu maadârááján.

Tutkâm mield sorvâkiärpáš tuhhit poccuu iššeedellen já lassaan tast. Sorvâkiärpáš toovvât huámášittee hemâdâs poccuid já nubástuumijd liiškán já kuolgân. Vuosmui puátusij mield poccui táválâš parasiittaalhâs ivermektiini lii pehtilis meid sorvâkiärppái vuástá.

Eennâmtálutuálu ovdedemruttârááju ruttâdâm tutkâmproojeekt olášuttui iivijn 2007-2012. Tutkâmproojeekt haldâšij Oulu ollâopâttâh já ovtâspargokyeimin projektist lijjii Evira, Joensuu ollâopâttâh, Helsig ollâopâttâh, Jyväskylä ollâopâttâh, RKTL, Palgâsij ovtâstus já Metla. Proojeekt kuáskulâžžân jođetteijen láin FT Raine Korte já professor Antti Oksanen. Proojeekt stivrimjuávhust lâi ovtâstus ovdâsteijen Matti Särkelä.

Parapox-virusnjuámmum poccui njälmitaavdâst -tutkâm

Taan räi viärráámus njälmitavdâepidemia lii lamaš tälviv 1992-1993, kuás s.400 elled jammii já s.2800 tarbâšii elleituáhtár tipšo. Talle njälmitavdâčájánâsâin kavnui elektronimikroskopâlâš tutkâmušâst parapoxvirus (PPV), mon árvuštâllui lemin orf-virus (ORFV) el. Taažâ poccuin já saavzâin kavnum ORFV tiet. Ive 1999 EELA:st (tááláá EVIRA) aalgij Tálulâškuávlu ovdedemruttârááju ruttâdmáin, professor Erkki Neuvonen já FT Anita Huovilais jođettâm proojeekt, mon ulmen lâi ovdediđ vuovijd njälmitaavdâ diagnoostiikán sehe taavdâ karttimân.

Proojeekt ääigi tutkui ive 1999-2000 kliinisâš njälmitäbđičájánâsâi rahtum PCR vuovvijn sehe sekvensanalysain. Čájánâsâin kavnui parapoxvirus, mii lii aldasâš hyelkki kuusâ kieleskussâpuákkuvirusân (PCPV); ORFV vuod tuođâštui ive 1992-93 čájánâsâin. Ton maŋa syemmilâš poccuin láá jo maaŋgâi iivij ääigi kavnum tälviv njälmitaavdâ, mii viärráámuu tiileest koddá poccuu. Taavdâ tobdomeerhah láá puurrâmlusto monâttem, kumeštâs, häävih já čivlelágán ráhtuseh poksâmáin já njäälmi šlijveoosijn. Elleituáhtárij mield tavdâ lávdá epidemiakuávluin älkkeht já toovvât puásuituálun huámášittee ekonomâlâš taavijd. Tááláštutkâmuš tehálumos ulme lii uážžuđ lasetiäđu ive 1999-200 epidemiad tovâttâm virusist, mon láá kavnâm ihásávt kavnum rääjist; tälviv 2007 taavdâ kavnui eenâb ko muáddi ive ovdil.

Táálášprojektist ulmen lii selvâttiđ čieŋâlubbooht ive 2000 taavdâ tovâttâm parapoxvirus. Virus genomi lii sekvensum. Tálulâškuávlu ovdedemruttârááju, Virustaavdâi tutkâmsiättus, Elleetalhâstiettuu siättus já Jenny já Antti Wihuri siättus ruttâdum tutkâmproojeekt olášuttui iivijn 1999-2012.

Tutkâmproojeekt haldâšij Purrâmuškálvutorvolâšvuođâtoimâttâh (Evira) já ton kuáskulâš jođetteijee lâi DR. Colin MCInnes (Moredun Research Institute, Edinburgh). Purrâmuškálvtorvolâšvuođâtoimâttuv proojeektvästideijen lâi Maria Hautaniemi.

Poccuupiärgu puovtâdem já markkânistem ovdedem

Puásuituálu lii tave kuávlu iäláttâs, mast láá ekonomâlâš, sosiaallâš já tálulâškuávlu pargolâšvuotân lahtâseijee merhâšuumijd puásuituálukuávlust. Suomâst puásuituálu ij lah čonnum sämmilâšvuotân, tego eres Tave-enâmijn. Puásuituálun máksoo almolijn vaarijn torjuid. Toorjâaagah já torjuu mereh molsâšudeh Tave-enâmijn huámášittee ennuv. Suomâ já Ruotâ puásuituálu torjuuh čuávuh EU-asâttâsâid. Taažâ EU-asâttâsah iä kuoskâ, mut tot puáhtá asâttiđ jieš tuárjoo kävppipolitiiklâš tooimâid puásuituálu várás.

Suomâst puásuituáluirâttâsâi hiäjus kannattemvuotâ lii ohtâ stuárráámus taan ääigi hástusijn. Puásuituáluirâttâsah láá kuittâg uáli jieškote-uvlágáneh; láá pyereest piergejeijee já hiäju piergejeijee irâttâsah. Maaŋgah irâttâsah tuáimih maid maaŋgâ syergist, ađai tain lii puásuituálu lasseen maid eres tooimah. Poccuupiärguovdedem lii Suomâst uáli čokkânâm. Poccuupiärgu uástee já ovdedeijee irâttâsah láá lohomere tááhust ennuv ihásâš poccuupiärgumiärán, mut stuárráámus uási tain láá uccâ irâttâsah. Toorjâpolitiikeh láá Tave-enâmijn maaŋgâi mudoi ovdedem puáđus, já uulmij já tooimâi oohtânheiviittem lii väädis.

Riijkâi heiviittám jieškote-uvlágáneh toorjâinstrumenteh láá tuálvum epitievâslávt tuáimee markkânijn riijkâi koskâsâš käävpi puunnjâmân. Markkânij toimân vuáđuduvá uccâ, uásilávt ohtâlâš, aalmugláid markkânáid, moin puovtâdemhoodij iäruin huolâthánnáá haddehammim lii ohtâlâš. Suomâst puásuituálu kannattemvuotâ lii siäilum hyennin. Puásuituáluirâttâstuállei kooskâst lii kuittâg huámášittee iäruid. Hyeneest kannattittee irâttâsâi vädisvuottân láá ollâ elleepuásui puovtâdemkoloh. Pyereest piergejeijee puásuituáluirâttâsâi kriittâlâš tahhen puáhtá toollâđ máátu ovdedem. Poccuupiärgu sopâmušpuovtâdem myensteristempuáđui mield poccuupiärgu puovtâdemhade puávtáččij luptâniđ tonttáá, et liččii stuorrâ tedduuh poccuupiärgu teikkâ ton substituutpyevtittâsâi pyehtimân. Eennâmtuálu ovdedemruttârááju ruttâdâm tutkâm olášuttui iivijn 2008-2010. Tutkâmproojeekt haldâšij Pivdoellee- já kyelituálu tutkâmlájádâs (RKTL) já proojeekt kuáskulâš totken lâi Kaija Saarni.