Palgâseh

Puásuituálulaavâin (848/1990) heiviittep puásuituálu já miäruštâllâp kuávlu, kost puásuituálu uážžu hárjuttiđ eennâmomâstmis peerusthánnáá. Puásuituálukuávlu lii jyohhum 54 palgâsân. Tavemus palgâsij kuávlust staatâ enâmeh hämmejeh eromâšávt puásuituálu várás uáivildum kuávlu. Taan kuávlust eennâm ij uážu kevttiđ nuuvt, et toh pyehtih mieldi merhâšittees hemâdâs puásuituálun. Eennâm luovâttem teikkâ laiguuttem uážžu tábáhtuđ tuše toin iävttoin, et eennâmomâsteijest teikkâ laiguutteijest ij lah riehti uážžuđ lonnáás poccuid tovâttâm vahâgijn.

Palgâseh láá vijdoduv já puásuilovoidis iähtun sierâstuárusâš puásuituáluohtâduvah. Jyehi paalgâs lii uásálij čokkim siärvádâh, mii västid puásuituálust kuávlustis. Jieškii-uv puásuiomâsteijee kulloo oovtâ palgâsân. Poccuid uážžu omâstiđ Euroop ekonomiakuávlu aalmugjeessân, kii áásá ton kieldâ raajij siste, moos paalgâs mottoom uásán teikkâ ubâ kulloo.

Puásuituálulaahâ heiviit palgâsij tooimâid já organisaatio. Palgâsij tooimâid joođeet palgâs almolâš čuákkim valjim puásui-iššeed. Lasseen palgâs almolâš čuákkim väljee väripuásui-iššeed já nelji jeessân haldâttâhân. Puásui-iššeed väljee palgâs ruttâtuállee. Puoh palgâseh láá Palgâsij ovtâstus jesâneh já palgâseh kevttih puásui-iššeed peht jienâstemvääldi Palgâsij ovtâstus čuákkimist palgâs puásuilovo mield.

Puásuituáluasâttâsâst (883/1990) heiviittoo tárkká eereeb eres puásuiomâsteijee já palgâs pargoin.

 

Palgâsij räjikuvviimeh

Palgâsregister já virgálâš sánálâš räjikuvviimeh GHD nettisiijđoin.