Puásuituálu ekonomia
Táválumos vyehi jurdâččiđ puásuituálu lii távjá kulttuur peht. Taat lii-uv iberdittee: lii vaigâd ubâ jurdâččiđ-uv tave enâmijd já kulttuurijd poccuittáá já puásuituáluttáá. Puásui lii eromâšávt Arktâlâš kuávlu šadottes enâmáid vuáhádum ellee, áinoo šlaajâstis. Ij lah iimâš, et poccust já puásuituálust lii ihečuođij mield šoddâm tave kulttuur siälu.
Puásuituálu lii kuittâg meid tavemus Suomâ puárásumos ain ellee iäláttâs. Tot lii faallâm ekonomâlâš ciävzámâš já eellim várás máhđulâšvuođâid ihečuođij ääigi. Eromâšávt majemui ihečuođij ääigi lep oppâm jurdâččiđ já ávhástâllâm poccuu meid iäláttâs uáinust, ulmui ekonomâlii ciävzámâš kälden.
Taan ääigi puásuituálust finnee uáivi-iäláttâs suullân 1000 olmožid. Meiddei eres tuhháát olmožid puásui fáálá huámášittee sijđoiäláttâs, mii uássin ciävzámâš ubâlâšvuođâ máhđulist aassâm tave kyláin.
Lasseen puásuituálun lahtâs vijđes juávkku lahtâseijeeiäláttâsâid, moi ekonomâlâš ubâlâšvuođâst poccust lii kuávdášlâš rooli. Tehálumoseh täin láá piärgu já eres puásuiamnâsij ovdedem sehe mađhâšem.
Ive 2014 tohhum selvâttem mield Suomâ já Ruotâ puásuituálu pargolâšvuođâ vaikuttâs lii 15 000 olmožid já almolâšvyebdim lâi 1.3 miljard eurod. Suomâ uási täst almolâšvuođâst lii suullân kyehti kuálmádâsâst. Suomâst juáháš poccuupiärgukiilu uáivild ruuđâst suullân 400 eurod.
Tego eres-uv algâpuovtâdmist meid puásuituálust puovtâdeijee uási páácá olesuásist älkkeht ucemussân. Puásuituálu lii kuittâg eres algâpuovtâdemist ereslágán ovdánâm markkânekonomian, mast puátusijd heiviitteh koijâdem já faallâm lavâlâšvuođah. Puásuiulmuu uáivipuátu lii poccuupiärgu já eres poccuuamnâsij vyebdim. Torjui uási almolâšpuáđuin lii vuálá 20 %, ko tot eres algâpuovtâdmist luptân táválávt joba alda 80 %.
Poccust ávhástâlloo puoh
Puásuituálu uáivipuovtâ lii poccuupiärgu. Poccuupiärgu kvaliteetpargo lii porgum systemaatlávt kuhháá. Ovdedem syergist lii ovdedum uđđâ puohtuid, siämmáá ääigi ko ärbivuáválij puohtuid lii ovdedum alemuu táásán. Áinoo piärgupuohtui, Suomâst Laapi poccuupiärgun, Laapi poccuu koškepiärgun já Laapi poccuu kolmâsuovâspiärgun láá uážžum ollâárvusâš nommâsyeje EU:st. Puásui lii riijkân áinookiärdásâš já kvaliteetlumos piärgupuovtâ.
Piärgu lasseen puásui lii ollásávt ávhástâllum kvaliteetmateriaal. Poccuunähki lii luptânâm koijâdum já halijdum materiaalin maailm hammimráhtálâšvuođâst. Poccuunähki lii tuođâi linnâ, mut kuittâg nanos. Tot lii Arktâlii eellimtiilij hammim ubâlâšvuotâ, ige siämmáálágán näähki lah ucâmáingin kavnum maailmist. Poccuunähki lii eettisâš, ekologâlâš já eksootlâš materiaal, mon räijejum finnimvuotâ taha tast eromâš perustittee. Majemui muáddi ive siste poccuunäähki lii álgám kevttiđ puohtuin maaŋgah maailmvijđosâš muotifinnoduvah.
Kuálmád ain šoddiš puásuituálu ekonomiasektor lii mađhâšem. Suomâst puásuiulmuuh láá huksim tuáimee já stuorrâ pivnohvuotân luptânâm puásuitááluturismikonsept, mii riggod huámášittee ennuv tave mađhâšem. Mađhâšemsajeh láá távjá olmâ puásuitááluh, moin turisteh peesih uápásmuđ poccuid, puásuituálun já ärbivuáválâš puásuikulttuurân sehe uážžuh jieškote-uvlágán puásuiteemalâš feeriimijd. Várugâs arvâlusâi mield puásuitálumađhâšem palvâl čuođijd turistijd Laapist ihásávt. Puásui lii spiekâstuvâittáá kuulmâ pyeremuu juávhust, ko tuuriistgallupijn koijâduvvoo Lappi kiäsutteijeetahheid.
Meid eres poccust amnâsijd ulmuuh láá perustum tääbbin mii kulen já maailmist. Poccuu čuárvi já tähti láá maaŋgâpiäláliih ávhástâllum sijđopuohtuuh, moi ovdedempargo lii tohhum vijđes skalânáin talhâstiäđust mätkimuštokavppijd. Poccuu pyeidi já mielkki láá maaŋgâlágán kosmetiik- já luándupuovtâsyergi oovdedmist fáárust. Njuovvâm sijđopuohtuuh tohhejeh elleepurrâmušpuovtâdmân. Allergialâš pennui meeri lassaan maailmist ubâ ääigi, mii leehâst poccuu njuovvâmpasâttâssáid aaibâs uđđâlágán markkânijd. Puásui ij allergist. Siämmáá tahhee lasseet meid ulmuu piämmun kevttum poccuupiärgupuohtui koijâdem jo tääl.
Puásui lii tievâslub, njuovvâmpasâttâsâi rääjist, ekonomâlávt ávhástâllum materiaal. Lyenipittáid tast iä pääsi. Kuásnii kulá, et poccuu njuovâdijn ij moonâ tuušán ko siälu. Taatgin ij kuittâg toolâ tiäivás, tondiet ko aalmugmuštâlus muštâl, et poccuu siälu sirdâšuvá uápistiđ Laapi meccijn jotteeid.
