Peenuvvahâgeh

Puásuituálukuávlu lii ohtâ Suomâ pivnohumosij mađhâšem- já miäcástemkuávluid. Pennuuomâsteijeeh kalgeh hiäjusmiđ poccuid já pennuid teivâdmân lahtâseijee vädisvuođâid já vuovijd ij tuoivum teivâdmij já vahâgij estimân. Pyeri ovtâspargon tave luándust lihâdem lii puoh uásipeelijd luhostum feerim.

Pyeremus vyehi vahâgij estimân lii čuávvuđ pennui kiddâtoollâm lahâasâttem. Pennuid kalga algâvuáđus toollâđ kiddâ. Pennuu ij meid uážu kuássin lyeštiđ luovâsin eennâmomâsteijee teikkâ miäcástemvuoigâdvuođâ lovettáá. Kiddâtoollâmääigist já meid loválii áigáduvvâst miäcástemtilálâšvuođâin pennuuomâsteijest lii korrâ ovdâsvástádâs pennuustis.

Pennui poccuid já puásuipargoid tovâttâm vahâgeh já hemâdâsah láá lasanâm čuuvtij majemuin iivijn. Eromâš stuorrâ vädisvuođâid lii uážžum ááigán táválâžžân šoddâm tääpi kevttiđ maŋgâ miäcástempennuu siämmáá ääigi. Meiddei muide ko miäcástempennuuh tovâtteh távjá puásuivahâgijd ko leđe kocceem.

Pennuuh koddeh poccuid kiškoodmin teikkâ vahâgitteh kiškoodmijn teikkâ vyejitteh poccuid nuuvt, et poccuu kalga koddeđ lammâšum tiet. Pennuuh tovâtteh meid poccui hevvânmij já puásuipaartij vyejeetmijn poccui hiäjus jieŋâi oolâ teikkâ jotolâhân. Eres uáli táváliih vahâgeh láá poccui vyejettem aaiđij čoođâ, iäluid pieđgim sehe kuátumij kevttim já puásuituálupargoid hettiim teikkâ coggâm.

Lahâasâttem pennui kyeskee paragrafij lii pyeri tubdâđ jođedijn puásuituálukuávlust. Pennui luovâstoollâm lii ain algâvuáđulávt kieldum: Miäcástemlaavâ 53 § mield pennuu ij koolgâ lyeštiđ luovâsin eennâmiäigád teikkâ miäcástemrievti lovettáá. Almolâš kiddâtoollâmkenigâsvuođâ lasseen miäcástemlaavâ heiviittám pennui kiddâtoollâmäigi lii 1.3.-19.8. Taam ääigi meid miäcástempennuid kalga toollâđ kiddâ teikkâ toh kalgeh leđe tállán kiddimist.

Puásuituálulaavâ 42 §:st heiviittuvvoo poccui paldem estimist. Poccui paldem lii kieldum. Paldemist puásuiomâsteijeid teikkâ palgâsân tovâttum vaahâg já hemâdâs kalga sajanmäksiđ. (PHL 42.1 §.) Miäcástemlaavâ čuávvum koccee virgeomâhâš sehe puásuiomâsteijee já kuáđutteijee uážžuh jieijâs palgâsistis koddeđ luávus pennuu, mii pennui kiddâtoollâmáigáduvvâst kávnoo vyejeetmin poccuid tain kuáttumenâmijn teikkâ eres ääigist selvâttuvvoo kiškoodmin poccuu. Pennuu ij kuittâg uážu koddeđ, jis tom uážžuđ kiddâ teikkâ vaahâg puáhtá mudoi estiđ. Kiddâväldimist teikkâ koddemist kalga almottiđ tállân poolisân. (PHL 42.2. §)

Puásuivahâgij riskâ šadda maaŋgâkiärdásâžžân, jis luovâsin lii siämmáá ääigi kyehti teikkâ eenâb pennuuh. Puásuituálukuávlust miäcástdijn vaahâgriskâ kepiduvvoo tolâmin luovâsin tuše oovtâ haaldust leijee puásuirijjâ pennuu. Poccui vyejitteijee teikkâ poccuu vahâgittám pennuu ij koolgâ maggaargin tiileest lyeštiđ luovâsin nube tove puásuituálukuávlust.

Miäcástiđ ij koolgâ puásuipargoin siämmáá ääigi siämmáá kuávluin. Taan uásist tiätu oolât pyeremusávt, ko pennuin jotteeh ulmuuh almotteh jotemist palgâsij puásui-išedân. Palgâsij kiddiist äiđikuávloid ij koolgâ tuálvuđ pennuu ollágin. Poccui čokkim lii stuorrâ pargo já poccuid tuálloo ovdil pygályskáárdán tuálvum čokkimenâmijn pygálusaaiđij piällást uánihis aaigijd. Talle lii tehálâš, et poccuid ij hettii. Äigitäsilâš tiäđu puásuipargoin uážžoo palgâsist. Meiddei Meccihaldâttâs juáhá palgâsij ohtâvuotâtiäđuid miäcásteijeid luuvij vyebdim ohtâvuođâst.

Puásuipargoh älgih čohčâmáánu pelimudo maŋa já juátkojeh ive loopân, kuásnii meid kiđđâtäälvi ääigi. Äigitäsilâš tiäđu joođoost leijee puásuipargoin uážžu palgâsij puásuiomâsteijein. Motomijn palgâsijn lii kiävtust puásuipargoin almotteijee falâldâh www.porotyot.fi. Torvolâšvuođâ tiet lii kuittâg pyeri leđe ohtâvuođâst palgâsân ovdil miäcán vyelgim.

Iänááš pennui tovâttâm vahâgeh tábáhtuveh čohčuv já tälviv. Čohčuv miäcástemáigáduvâin tiäivá siämmáá ááigán meid pygályspaje huáppumus pargoáigádâh. Stuorrâ uási vahâgijn puáhtá estiđ huolâlijn tooimâin pennuu kevtidijn já pyeri kommunikašumáin já ovtâspargoin kuávlu palgâsijn. Ain vahâgijd ij pyevti estiđ huolâlijn valmâštâlmijngin. Pennuin jođedijn lii-uv pyeri tiettiđ, maht vaahâg teividdijn kalga toimâđ.

Tiäđu puásuipargoin

www.porotyot.fi -falâldâh (suomâkielân) fáálá miäcástemáigáduv ääigi miäcásteijeid äigitäsilâš tiäđu joođoost leehi puásuipargoin. Tiätu lii fállun tuše falâlduvvâst fáárust leehi palgâsijn (puátkoosárgá pirâstittee kuávluh). Eres palgâsijn tiäđu uážžu suáittimin puásui-išedân.