Čađahuvvon prošeavttat
Boazodoalu buresbirgejupmi ja boahttevuođagovat máttimus bálgosiin -dutkamuš
Dutkamušas čielggaduvvui boazodolliid buresbirgejumi ja boahttevuođagovaid Halla, Näljänkä, Hossa-Irni ja Kallioluoma bálgosiin. Jearahallamiin kártejuvvui informánttaid govaid boazodoalu dálá dilis ja boahttevuođas sihke informánttaid persovnnalaš boahttevuođa ealáhusain.
Jearahallanmateriála vuođul bargojuvvon ovdačielggadeapmi buvttada gova boazodolliid jurdagiin boazodoalu dálá dilis, hástalusain, noađuheames, veahki dárbbus sihke ealáhusa boahttevuođas. Ovdačielggadeapmi lea oassi Suomussalmi gieldda hálddašan Spiriid váikkuhusat, čuovvun ja vahágiid ovddalgihtii eastadeapmi -prošeavtta, man ruhtadeapmi bođii Davvebađaeana ja Kainuu EJB-guovddáža bokte EU dálonguovllu ovddideami eanandoallofoanddas ja dat ollašuhttui jagiin 2011-2012.
Ovdačielggadeami oasis prošeavtta hálddašii Lappi universitehta ja prošeavtta vásttolaš jođiheaddjin lei doseanta Jarno Valkonen ja dutkin Antti Pakkanen.
Anneli Pohjola ja Jarno Valkonen (doaim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat ja avun tarpeet -julggástus (suomagillii).
Boazodolliid kriisaveahkkeortnega guoski čielggadus
Čielggadusa duohken ledje 2000-logus lassánan spirevahágat, maid dihte erenoamážit Kainuu ja Nuorta-Lappi guovlluid boazodoallu lea šaddan mealgat váddáseabbon. Vearrámus spireguovlluin ealáhus lea šaddan kriisii, ja spiriid dagahan váttisvuođat oidnogohtet viidát measta olles boazodoalloguovllus. Dilli oidno boazodolliid lassin maid bearrašiin, boazodoalloservodagas ja viidát doaibmanbirrasis.
Dutkamuša ulbmilin lea kártet boazodolliid ja gielddaid sosiáladoaimmas vástideaddji virgeolbmuid ja giliin doaibmi eaktodáhtolašorganisašuvnnaid ovddasteddjiid jearahallamiid vuođul boazodoalu dili sihke kriisaveahki dárbbuid ja vugiid.
Eanandállodoalu ovddidanfoandda ruhtadan dutkanprošeakta ollašuhttui jagiin 2011-2012. Dutkanprošeavtta hálddašii Lappi universitehta ja prošeavtta vásttolaš jođiheaddjin lei prof. Anneli Pohjola, stivrejeaddjin Marko Romakkaniemi ja dutkin Minna Vaarala. Prošeavtta stivrenjoavkkus lei ovttastusa ovddasteaddjin Matti Särkelä.
Anneli Pohjola ja Jarno Valkonen (doaim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat ja avun tarpeet -julggástus (suomagillii).
Boazodoalu produktivitehta ja ekonomiija -dutkamuš
Prošeavttas ráhkaduvvui guohtuneatnamiid dynamihka, guohtuneatnamiid geavahusa, borramuša oažžuma ja produktivitehta sihke boazonáli ráhkadusa ja boazodoalu vugiid ja ekonomiija govvideaddji bioekonomalaš systemamálle.
Málle vuođul gehččojuvvojedje ekologalaččat ja ekonomalaččat optimála boazomeriide, boazonáli ráhkadussii ja dikšunvugiide sihke árvvoštallojuvvojedje guohtuneatnamiidda, boazodoallovugiide (ee. guohtuneatnamiid geavahanvuogit, njuovvanvuogit ja bohccuid biebmama) ja eanangeavahussii sihke boazodoalu goluide ja boađuide laktáseaddji dahkkiid váikkuhusa boazodoalu produktivitehtii ja gánnihahttivuhtii iešguđetlágan vuolggasajiin ja guohtunbirrasiin.
Eanandállodoalu ovddidanfoandda ruhtadan dutkanprošeakta ollašuhttui jagiin 2011-2013. Dutkanprošeavtta hálddašii FGDL ja fuopmášahtti ovttasbargoguoibmi lei Helssega universitehta. Prošeavtta vásttolaš dutkin lei Jouko Kumpula ja stivrenjoavkkus lei ovttastusa ovddasteaddjin Matti Särkelä.
Iešguđetlágan boazodoallomálliid ekologiija ja produktivitehta -dutkamuš
Boazodoallu ja dan doaibmanbiras leat rievdan máŋggaláhkai maŋimuš jahkelogiid áigge. Dálá áigge boazodoalloguovllus leat geavahusas máŋggat iešguđetláganat boazodoallodábit ja -mállet. Maiddái eará riikkaid boazodoallomállet leat earáláganat Suoma ektui. Prošeakta vuodju dálá boazodoallomálliid dutkamii ja veardádallamii Suoma boazodoalloguovllu bálgosiin.
Dutkanprošeavtta ulbmilin lei oažžut áigge dássidis dutkandieđu iešguđetlágan boazodoallovugiid ja -málliid ekologalaš vuođus ja produktivitehtas málliid produktivitehta, gánnihahttivuođa ja gievravuođa veardádallan ja árvvoštallan dihte.
Dutkanprošeakta ollašuhttui jagiin 2006-2010. Dutkanprošeavtta hálddašii FGDL. Prošeavtta vásttolaš dutkin lei Jouko Kumpula.
Ealgačurroha leavvan ja dan dagahan áitta boazodollui -dutkamuš
Prošeavttas čielggaduvvui ealgačurroha leavvan davás, dan vejolaččat dagahan dearvvašlaš váikkuhusaid bohccuide ja ealgaelliide sihke vejolaš eastindoaimmaid. Prošeavtta boađusin lei, ahte ealgačuru lea leavvan juo boazodoalloguovllu máttarádjái.
Dutkamuša mielde ealgačuru dohkkeha bohcco isiteallin ja lassána das. Ealgačuru dagaha fuomášahtti hehttehusa bohccui ja nuppástumiid liikái ja gulgii. Vuosttaš bohtosiid mielde bohccuid dábálaš parasihttadálkkas ivermektiini lea beaktilis maid ealgačurrohiid vuostá.
Eanandállodoalu ovddidanfoandda ruhtadan dutkanprošeakta ollašuhttui jagiin 2007-2012. Dutkanprošeavtta hálddašii Oulu universitehta ja ovttasbargoguoibmin prošeavttas ledje Evira, Joensuu universitehta, Helssega universitehta, Jyväskylä universitehta, FGDL, Bálgosiid ovttastus ja Metla. Prošeavtta vásttolaš jođiheaddjin leigga FT Raine Kortet ja prof. Antti Oksanen. Prošeavtta stivrenjoavkkus lei ovttastusa ovddasteaddjin Matti Särkelä.
Lassedieđut prošeavttas (suomagillii)
Parapoxvirusinfekšuvnnat bohccuid njálbmedávddas -dutkamuš
Dán rádjái vearrámus njálbmedávdaepidemiija lea leamaš dálvvet 1992-1993, goas s. 400 ealli jápme ja s. 2800 dárbbašedje šibitdoaktára divššu. Dalle njálbmedávdačájánasain gávdnui elektrovdnamikroskohpalaš dutkamušas parapoxvirus (PPV), man árvvoštallojuvvui leat orf-virus (ORFV) ee. Norgga bohccuin ja sávzzain gávdnon ORFV:a dihte. Jagis 1999 EELA (dálá EVIRA) álggii Dálonguovllu ovddidanfoandda ruhtademiin, professora Erkki Neuvonen ja FT Anita Huovilaisen jođihan prošeakta, man ulbmilin lei ovddidit vugiid njálbmedávdda diagnostihkii sihke dávdda kártemii.
Prošeavtta áigge dutkojuvvui jagi 1999-2000 klinihkalaš njálbmedávdačájánasaid ráhkaduvvon PCR vugiin sihke sekveansaanalysain. Čájánasain gávdnui parapoxvirus, mii lea lagas fuolki gusa gielisgussaboahkkovirusii (PCPV); ORFV fas duođaštuvvui jagi 1992-93 čájánasain. Dan maŋŋá suopmelaš bohccuin leat juo máŋggaid jagiid áigge gávdnon dálvvet njálbmedávdda, mii vearrámus dilis goddá bohcco. Dávdda dávdamearkkat leat borranlusttu manaheapmi, feber, hávit ja spártolágan ráhkadusat baksamiin ja njálmmi šliiveasis. Šibitdoaktáriid mielde dávda leavvá epidemiijaguovlluin álkit ja dagaha boazodollui fuomášahtti ekonomalaš dábiid. Dáládutkamuša deháleamos ulbmil lea oažžut lassedieđu jagi 1999-200 epidemiija dagahan virusis, man leat gávdnan jahkásaččat gávdnoma rájes; dálvvet 2007 dávdda leat gávdnan eanet go moadde jagi ovdal.
Dáláprošeavttas ulbmilin lea čielggadit čiekŋaleappot jagi 2000 dávdda dagahan parapoxvirusa. Virusa genoma lea sekvenserejuvvon. Dálonguovllu ovddidanfoandda, Virusdávddaid dutkanvuođđudusa, Eallidálkkasdiehtaga vuođđudusa ja Jenny ja Antti Wihuri vuođđudusa ruhtaduvvon dutkanprošeakta ollašuhttui jagiin 1999-2012.
Dutkanprošeavtta hálddašii Borramušgálvodorvvolašvuođadoaimmahat ja dan vásttolaš jođiheaddji lei DR. Colin McInnes (Moredun Research Institute, Edinburgh) ja Borramušgálvodorvvolašvuođadoaimmahaga prošeaktavástideaddjin lei Maria Hautaniemi.
Lassedieđut prošeavttas (suomagillii)
Bohccobierggu buvttadeami ja márkanastima ovdánahttin
Boazodoallu lea davi guovllu ealáhus, mas lea ekonomalaš, sosiálalaš ja dálonguovllu barggolašvuhtii laktáseaddji mearkkašupmi boazodoalloguovllus. Suomas boazodoallu ii leat čatnon sápmelašvuhtii, dego eará Davviriikkain. Boazodollui máksojuvvo almmolaš váriin doarjagat. Doarjjaákkat ja doarjaga mearit molsašuddet Davviriikkain fuomášahtti ollu. Suoma ja Ruoŧa boazodoalu doarjagat čuvvot EU-ásahusaid. Norgga EU-ásahusat eai guoskka, muhto dat sáhttá ásahit ieš boazodoalu doarju gávpepolitihkalaš doaibmabijuid.
Suomas boazodoallofitnodagaid fuones gánnihahttivuohta lea okta stuorámus dán áigge hástalusain. Boazodoallofitnodagat leat goittotge hui iešguđetláganat; leat bures birgejeaddji ja heajut birgejeaddji fitnodagat. Máŋggat fitnodagat doibmet maid máŋgga suorggis, nappo dain lea boazodoalu lassin maid eará doaimmat. Bohccobiergoovddideapmi lea Suomas hui čoahkkanan. Bohccobierggu oasti ja ovddideaddji fitnodagat leat lohkomeari dáfus ollu jahkásaš bohccobiergomearrái, muhto stuorámus oassi dain leat unna fitnodagat. Doarjjapolitihkat leat Davviriikkain máŋggaid muttuid ovddideami boađus, ja ulbmiliid ja doaibmabijuid oktiiheiveheami lea juo vuolggasajis váttis.
Riikkaid heivehan iešguđetláganat doarjjainstrumeanttat leat dolvon eahpedievaslaččat doaibmi márkaniin riikkaid gaskasaš gávppi botnjaseapmái. Márkaniin doaibman vuođđuduvvá unna, oassái oktilaš, álbmotlaš márkaniidda, main buvttadanhattiid earuin fuolatkeahttá haddehábmen leat oktilaš. Suomas boazodoalu gánnihahttivuođa lea seilon heittogin. Boazodoallofitnodatdolliid gaskkas lea goittotge fuomášahtti earut. Heittogit gánnihahtti fitnodagaid váttisvuohtan leat alla ealliboazu buvttadangolut. Bures birgejeaddji boazodoallofitnodagaid kriittalaš dahkkin sáhttit doallat máhtu ovdánahttima. Bohccobierggu soahpamušbuvttadeami málleboađuid mielde bohccobierggu buvttadanhatti sáhtášii loktanit dan haga, ahte livčče stuorra deattut bohccobierggu dahje dan substituhtabuktagiid buktimii. Eanandoalu ovddidanfoandda ruhtadan dutkamuš ollašuhttui jagiin 2008-2010. Dutkanprošeavtta hálddašii Fuođđo- ja guolledoalu dutkanlágádus ja prošeavtta vásttolaš dutkin lei Kaija Saarni.
