Palgâsij ovtâstus projekteh

Palgâsijd ovtâstus aalgij ovdedemproojeekttooimâ ive 1999.

Iivij mield proojeekttooimâ häämi lii muttum. Algâiivijn olášuttijm puásuiprojektijd jiečânis. Tast maŋa tooimân pottii ovtâspargokyeimin fáárun eres uásipeelijd, tego oppâlájádâsâid já kieldâid, väldimáin motomijd projektijd sii haaldun. Majemuin iivijn lep vuáijum puásuiproojeekttooimâ pehtilis vuávámân, koordinistemân já proojeektruttâdem uuccâm iššeedmân. Projekteh láá olášuttum uáiviääšist eres seervij peht.

Palgâsij ovtâstus proojeekttoimâ lii lamaš virkkuu já lep uážžum ááigán taam peht maaŋgâid puorijd oovdedmijd eereeb iärrás piärguoovdedmist. Puátteevuođâ hástusin proojeekttooimâ oovdedmist šadda palgâsij jieijâs proojeekttooimâi joton finnim. Páihálâš táárbuin vyelgee projekteh västidiččii pyeremusávt sierâ kuávlu ääigitásásâš tárboid. Palgâsijn ij lah távjá tuárvi stuorrâ resurseh haldâšiđ projektijd, mut potentialâlâš proojeektvuáváámij tahheeid já projektij jođetteijeid kávnoo jyehi palgâsist. Projektij haldâšeijen heiviiččij pyereest meid miinii eres páihálâš tahhee, ovdâmerkkân kieldâ. Taggaar proojeekt olášuttáčij meid EU aldavuotâprinsiipijd.