Ovtâspargokuoimij olášuttum projekteh

Lappilaš iäláttâsah -proojeekt

Lappilaš iäláttâsah-projektist porgâp iävtuid Laapi ärbivuáválij iäláttâsâi várás. Projektist láá asâttum puásui- já luosâaašij pargojuávhuh, moh vuávájeh já olášutteh proojeektvuávám mield tooimâid. Puásui- já piätuaašijn ulmen lii piätuvahâgij kepidem ton táásán, mon puásuituálu kiärdá, vâi puásuituálu kannattemvuotâ macâttuvvoo kuávluid moh láá kierdâm vahâgijn.

Luosâaašijn ulmen lâi, et Suomâst enittiđ pooliitlâš čuávdus luánduluosâ kierdee kuálástus heiviittemist nuuvt, et juvváid kuárŋu jyehi ive tuárvi luosâid. Ruátálij uásipelijguin porgâp ovtâspargo uulmij olášuttem oovdân. Proojeekt haaldâš Laapi litto já tot ruttâdui Laapi eennâmkode ovdedemruuđáin. Olášuttemáigádâh lâi 1.6.2013-1.6.2015. Proojeektjođetteijen lâi Lassi Kontiosalo, puásuituálu ovdâsteijen stivrimjuávhust lâi Mika Kavakka, sämitige ovdâsteijen Heikki Paltto já ovtâstus ovdâsteijen Matti Särkelä.

Poccuuh-päikkitiätu -proojeekt

Puásuituálu päikkitiätuvuáháduv rähtim já kiävtun uážžum (POROT-päikkitiätuproojeekt). Proojeekt ulmekuávlun láá Nuorttâ-Lappi já Ruávinjaargâ kuávlu. Projektist láá čuákkejum 22 palgâsist puásuituálun já ton toimâmkuávloid sehe puásuituálu ráhtusáid lahtâseijee sajetiäđuid. Tiäđuh lii sirdum päikkitiätuohjelmân. Ulmekuávlu palgâsijn lii tohhum peividum kuáttumeennâmkarttimeh satelliitkovetulkkumij peht. Palgâsijn lii meid porgum päikkitiätuanalyysijd eennâmkiävtu vaikuttâsâin puásuituálun já kuáttumenâmij kevttimvuođâst.

Projektist čuákkejum já puovtâdum päikkitiätumateriaal puáhtá ávhástâllâđ eennâmkevttim vuávámist já stivrimist. Taan lasseen tiätuvuáháduv iišijn puáhtá čuávvuđ já huámášiđ nubástuumijd kuáttumenâmijn já pirrâsist. Proojeekt uáiviruttâdem poođij Euroop kuávluovdedemruttâráájust já proojeekt ruttâdii meiddei Suomâ pirâskuávdáš já Pivdoellee- já kyelitutkâmlájádâs. Proojeekt haldâšij Suomâ pirâskuávdáš já ton ovtâspargokuoimijn toimii METLA, Palgâsij ovtâstus já Meccihaldâttâs. Proojeekt olášuttemáigádâh lâi 2012-2014. Ton proojeektjođetteijen lâi Kari Oinonen já ovtâstus ovdâsteijen stivrimjuávhust lâi Marja Anttonen (vs. Sanna Hast).

IPORO-tiäđáttâsproojeekt

IPoro-tiäđáttâsprojektist lâi puásuituálu elektronlij aašij tipšom já škovlim ovdedem. Proojeekt juohhui kuulmâ uásán:

1) elektronlâš materiaalij puovtâdem já jyehim nuuvt, et toh láá älkkeht finnimnáál (máttááttâs- já ravvimvideoh),

2) materiaalij ornim/tiäđui viermihaldâttâs www.poroverkko.fi já

3) káidusravvim já káidusohtâvuotâkeččalmeh (kovesuáittimeh já videoráđádâlmeh).

Projektist huksejui elektronlâš toimâmkiedi, ulmen ávusvuotâ, siärvuslâšvuotâ já moobiilvuotâ. Puásuivievâst lii šiev ibárdâs digitaallâšvuođâ já moobiilvuođa puáhtám nubástusâin tiäđu puovtâdmist já jyehimist. Proojeekt haldâšij Laapi áámmátoppâlájádâs já ruttâdij Laapi ELY-kuávdáš EU eennâmkuávlu ovdedem eennâmtuáluruttâráájust. Taat olášuttui 1.2.2013-31.12.2013. Proojeekt proojeektjođetteijen lâi Seija Knuutila já ovtâstus ovdâsteijen stivrimjuávhust Matti Särkelä.

Puásuituállei pyereestpiergimviärmáduvâi já pargotiervâsvuotâtipšo ovdedem –proojeekt

Puásuituálleid pyereestpiergimviärmáduv já pargotiervâsvuotâtipšo ovdedem -škovlimproojeekt lii ovdedâm puásuituállei pargopyereestpiergim já pargotiervâsvuođâtooimâ. Tast lii keččâlum lasettiđ puásuituállei valmâšvuođâ teividiđ jieškote-uvlágán iäláttâsân čyeccee aštuid. Keevâtlávt proojeekt uáivisiskáldâsah láá lamaš: 1) palgâsij pargopyereestpiergim ohtâvuotâulmui škovlim já sii viärmáduv ovdedem, 2) oovtâstpargoškovliittâsah ohtâvuotâulmuid já pargotiervâsvuotâhoittájeid, 3) škovliimeh puásuiulmuid sosiaallâš- já tiervâsvuotâpalvâlussáin já puásuituálu oovdânpyehtim sosiaallâš- já tiervâsvuođâ pargojuávkun, 4) pargopyereestpiergim ovdedemoholoopâi já vuosmušišekuursâi ornim já 5) Poroelämää -savâstâllâmpalsta juátkim elektronlâš palvâlussân Tukinettist.

Proojeekt haldâšij Laapi áámmátollâškovlâ já ruttâdij Laapi ELY-kuávdáš EU tálulâškuávlu ovdedem eennâmtuáluruttâráájust. Proojeekt lii olášuttum áigáduvvâst 1.1.2013-31.12.2014 já ton proojeektjođetteijen lâi Tero Leppänen. Puásuituálu ovdâsteijen stivrimjuávhust lâi Veikko Heiskari já ovtâstus ovdâsteijen Matti Särkelä.

Puásuituálu iäláttâssân Suomâst já Ruotâst -ovdâselvâttem

Marknadsvärdet av rennäringen i norra Finland och Sverige (Puásuituálu iäláttâssân Suomâst já Ruotâst) -ovdâselvâttem. Selvâttem ulmen lâi puovtâdiđ tiäđu puoh tahhein, moh vaigutteh puásuituálun, mut meid puovtâdeh tiäđu, maht puásuituálu vaaigut eres siärvádâhân. Proojeekt ulmen lâi čokkiđ tuávááštiäđui puásuituálu merhâšitteevuođâ árvuštâllâm várás. Proojeekt ovdánij kuittâg tuođâi pyereest já proojeekt áppádij-uv árvuštâllâđ vuosmuu keerdi Suomâ já Ruotâ puásuituálu olláslâšekonomâlâš já -pargolâšvuođâ merhâšitteevuođâ siärvádâhân. Puáđusin čielgâi, et EU puásuituáluriijkâin puásuituálu tievâslâšvuábduh láá 1,3 miljard eurod já tot poorgât 15 000 olmožid.

Lasseen árvuštâllui, et ko piäđuh koddeh 10 000 poccud, tast čuávu 70-90 pargotilleed monâttâs siärvádâhân. Proojeekt uáiviruttâdemkäldee lâi Interreg IV Nord já ton ruttâdii meid Länsstyrelsen Norrbotten, Pajala Utveckling, Palgâsij ovtâstus, Kero Leather AB já Polarica AB. Proojeekt haldâšij Pajala Utveckling já ton olášuttemáigádâh lâi 1.1.2014-30.9.2014. Proojeektjođetteijen lâi Bengt Eriksson já Suomâ puásuituálu ovdâsteijen tast lâi Matti Särkelä.

PORUTAKU-proojeekt

PORUTAKU- poccuu lasepiämmâm, tälviáiđum já eellim fievridem šiev vyevih -proojeekt lii ovdedâm noomâs fáárust teemaid. Poccui lasepiämmâm tovâttâm kuástádâsâi jiärmálâžžân toohâm tiet projektist lii iskum jieškote-uvlágán fuođârijd já karttum lasepiämmâmmaalijd. Kuástádâspehtilis poccui lasepiämmâm já tälviáiđum vuávám toorjân projektist lii porgum tiätumašinheiviittâsâid, moi iišijn puásuituállee puáhtá keččâđ piämmâmist já áiđumist šoddâm kuástádâsâid.

Proojeekt puovtâdâm tiäđui lep tuálvum ovdâskulij el. tálukollimáin, teemaškovliimijn já WWW-siijđoi peht (www.porotaku.fi). Ovdedempargo puátuseh láá dokumentištum el. poccui fievridem, áiđum já lasepiämmâm puorijd toimâmvuovijd uápisteijeid. Proojeekt haldâšij Laapi áámmátollâškovlâ ovtâspargon uásipuovtâdeijee Oulu áámmátollâškoovlâin. Tom ruttâdij Laapi EJB-kuávdáš EU tálulâškuávlu ovdedem eennâmtuáluruttâráájust já ton olášuttemáigádâh lâi 1.3.2011-30.6.2014. Proojeekt proojeektjođetteijen láin Sanna Vinblad já Karoliina Majuri já eromâšäššitobden Veikko Maijala. Puásuituálu ovdâsteijen stivrimjuávhust toimâi Esa Törrö já ovtâstus ovdâsteijen lâi Anna-Leena Jänkälä.

Puásui-piätu & luosâ -proojeekt

Puásuipiäđu & luosâ -projektist tohhui čovgis ovtâspargo puásuituálukuávlu virgeomâhái já eres äššiomâhái kooskâst. Tain vijđesvuáđâš projektáin vaiguttui riijkâtääsi piätupolitiik ulmijd, siskáldâsân já tooimân. Taam äigin porgui ovtâspargo-ohtâvuođáid Ruotâ puásui- já piätuaašijn västideijee kuávlulâš virgeomâháiguin já puásuituálusiärváduvâiguin. Projektist tohhui oovdiš viijđásub ovtâspargo luánduluosân kyeskee aššijn tavesyemmilâš tuáimeiguin. Proojeekt haldâšij Laapi litto já tot uážui ruttâdem Interreg III A Pohjoinen -ohjelmist já Laapi eennâmkode ovdedemruttâráájust. Ton olášuttemáigádâh lâi 1.4.2012-31.5.2013. Proojeekt proojeektjođetteijen lâi Päivi Kainulainen. Puásuituálu ovdâsteijen stivrimjuávhust lâi Jukka Knuuti, sämitige ovdâsteijen Heikki Paltto já ovtâstus ovdâsteijen Matti Särkelä.

Kainuu já Koillismaa piätuprojekteh

Iivij 2009-2014 äigin Kainuu já Koillismaa kuávlust olášuttui kulmâ Suomussalmi kieldâ haldâšâm piätuaašij kieđâvuššee puásuituálu proojeekt. Projekteh lijjii jotkâ ive 2004 rääjist kuávlust porgum projektáid, moh kyeskee puásuituálu. Projektij tyehin lii lamaš kuávlu stuárrum piätunäälih já toi tovâttâm vädisvuođah.

Piätukuávlu -proojeekt

Piätukuávlu -proojeekt iišijn lii

1) ovdedum organistum piätuáicuid já -vahâgij uuccâmmetodijd, moin lii tohhum uđđâ toimâmmaalijd piätutile haaldâšmâm já tohhui kuávlun uđđâlágán tááiđu piätuaiccâmân sehe rahtui ovtâspargo tutkâm já puásuituálu kooskân

2) olášuttum vijđes piätuvaahâgtiäđui tieđâlâš analyys

3) olášuttui markkânistemselvâttem puásuipaddijd pirrâ.

Piätutiätu -proojeekt

Piätutiätu -proojeekt mield lehâstui piätututkâm, páihálij ulmui já sierâ peelij koskâsâš savâstâllâm, puovtâdui já juhhui piätuvahâgij muuneeld estim tiäđu já lasettui tave-eennâmlâš ovtâspargo. Proojeekt ornij nelji piäđui näliárvuštâllâmkejâdem-tilálâšvuođâ, iäluvahtâpennui pargokevttim ovdedeijee infotilálâšvuođâ já almugijkoskâsij puásuipaadij sajademteknologia -seminaar. Proojeekt puovtâdij algâpuovtâdeijeid uáivildum Petovahinkojen ennaltaehkäisy-uápisteijee sehe puohháid luándu navdâšemkevtteid uáivildum PetoLuonto -uápisteijee, mii jurgâlui neelji kielân.

Piäđui vaikuttâsah, čuovvum já vahâgijd muuneeld estim -proojeekt

Piäđui vaikuttâsah, čuovvum já vahâgijd muuneeld estim -proojeekt pehtilitij ávhálâžžân tuođâštum puásuipäddi- já sajostittemteknologia kiävtu já čaaitij uđđâ teknologia mieldispuáhtám aavhijd puásuituálun meccitestamáin. Lasseen proojeekttooimâin torjui puásuipäddi- já piätuvahâgij ovdâkietânestimmeetoodheiviittâsâi ovdedempargo testaamáin jieškote-uvlágán uđđâ innovaatioid já falâmin ruustigpuovtâdeijeid keevâtlâš meccilaboratorio já mättee testampargojuávhu.

Projektist puovtâdui aaibâs uđđâ máttu já uđđâlágán heiviittâsâid. Projektist jotkui äššitobdeevuoimijn pennui pargokiävtu ovdedem (rátu-uuccâm já iäluvahtim) já juohhui tiäđu kuáđuttempennui pargokiävtust. Proojeekt selvâttij meid puásuituállei tááláá tile já puátteevuođâ Kainuu já Koillismaa kuávluin, moin piätumeeri lii viärráámusávt lasanâm. Laapi ollâopâttâh poorgâi proojeekt tooimâst ovdâselvâttem Porotalouden hyvinvointi já tulevaisuuskuvat eteläisissä paliskunnissa. Kainuu já Koillismaa piätuprojektijn proojeektjođetteijen lâi Juha Järvenpää (Päivi Kainulainen 31.1.2010 räi). Proojeekt ruttâdem poođij Kainuu já Tave-Pohjanmaa ELY-kuávdáá peht EU tálulâškuávlu ovdedem eennâmtuáluruttâráájust (taat majemuš proojeekt porgui 1.3.2011-31.5.2014). Puásuituálu ovdâsteijen projektist stivrimjuávhust láin Heikki Härmä já Auvo Merinen já ovtâstus ovdâsteijen Matti Särkelä.

Pasâttâsâst ävkkikevttimân – ellest puáttei sijđopuohtui ávhástâllâm –proojeekt

Puásuinjuovâduvâin puátá huámášittee meeri sijđopuohtuid maid puávtáččij ávhástâllâđ. Toh kuittâg hávdáduvvoo enâmân njuovvâmpasâttâssân. Kuástádâsâid tahhee pasâttâsâst lii máhđulâš uážžuđ vyebdimtohálâš sijđopuohtuid ávhástâlmáin. Proojeekt iišijn lasettui puásuinjuovâduvâin já čuopâttâhhain šoddiš sijđopuohtui ávhástâllâm, selvâttui sierâ sijđopuohtui vuorkkim já puovtân porgâm sehe ovdedui áášán lahtâseijee teknologia.

Proojeekt meid raahtij viärmáduv sierâ tuáimei kooskân já toovâi vuáđu sijđopuohtui ávhástâllâm pirrâ šoddiš irâttâstoimáid. Proojeekt ruttâdem poođij Laapi ELY-kuávdáá peht EU tálulâškuávlu ovdedem eennâmtuáluruttâráájust já tot olášuttui 1.11.2010-31.12.2013. Proojeekt haldâšij Salla kieldâ já puásuituálu ovdâsteijen stivrimjuávhust láin Hannu Lahtela já Pasi Oinas já ovtâstus ovdâsteijen lâi Matti Särkelä.

Puásuitálumađhâšem ovdedemprojekteh

Iivijn 2009-2012 olášuttui nelji proojeekt, moh ovdedij puásuitálumađhâšem. Laapi ollâopâttuv haldâšij proojeekt. Projekteh lijjii jotkâ ovtâstus ivvijn 2002-2006 olášuttám puásuitálumađhâšem ovdedem algâttâm projektáid.

Puásuitálumađhâšem miänástus evviseh 1 já 2 -projekteh

Puásuimađhâšem miänástus evviseh 1 já 2-projektijn čallui pajas puásuitálutuurismfinnoduvâid, koijâdâllui áášánkulleid irâttâsulmui tehálumos ovtâspargokuoimijd já kiäččojii irâttâsâi kvaliteetohjelmijd. Eromâš huámmášume pieijui kvaliteetân, toos maht tot kalga siäiluđ palvâlusrááiđu aalgâst loopân já maht tom kalga väldiđ huámmášumán irâttâsidea rääjist. Projektij puáđusin šoddii kvaliteet uásitahheeh, ´kvaliteetPALIKAT´, vuávájui táálunkuávlutuurismfinnoduvâid kvaliteetkárttán tuáimee ´tyejipiergâskaasâ´ já porgui jiešárvustâllâmmaali, maid projektáin talle keččâlui projektist fáárust leehi puásuitálutuurismfinnoduvâin ovdilgo taid valdui olmâ kiävtun.

Puásuitálumađhâšem – kvaliteetáin puátusijd -proojeekt

Puásuitálumađhâšem – kvaliteetáin puátusijd -projektist jotkui oovdiš projektáin porgum pargo já tast adelui uásálistee puásuitálutuurismfinnoduvâid škovlim kvaliteet sierâ uásitahheid. Uásálisteeh porgii olssis kvaliteetkárttáid škovlim mield.

Puásuitálumađhâšem tiäđáttâsproojeekt

Puásuitálumađhâšem tiäđáttâsproojeekt lâi uánihis proojeekt ive 2012, mon iišijn almottui ive 2002 álgám puásuitálumađhâšem proojeektlinjá puátusijd. Kyevti vist mainâšum Laapi ollâopâttuv haldâšâm proojeekt ruttâdem poođij Laapi ELY-kuávdáá peht EU eennâmtuálu stivrim- já toorjâruttâráájust já kyevti majemuu EU tálulâškuávlu ovdedem eennâmtuáluruttâráájust. Proojeekt proojeektjođetteijen lâi Aila Kumentola.

Puásuitálumađhâšem rs ovdâsteijen projektijn láin Ilpo Riskilä já/teikkâ Osmo Säkkinen já ovtâstus ovdâsteijen Matti Särkelä.

Nommâsyejipuohtuuh kuávlulâš identiteet huksiimin -proojeekt

Nommâsyejipuohtuuh kuávlulâš identiteet huksiimin -proojeekt čokkij oohtân tuáimeid väldikodelávt ovdediđ nommâsyejipuohtuid tobdosin toohâm já uuccâđ uđđâ puohtuid nommâsyejiperruid. Projektist tohhui nommâsyejiäššitobdeeviärmáduv Suomân já nommâsyeje pirrâ almottui sierâ tilálâšvuođâin já mediain ive äigin. Jieškote-uvlágán pargopáájáh já viärmádâttâmtilálâšvuođah tovâttii ohtâvuođâväldimijd nommâsyeje peeleest já irâttâsâi kiddiistume nommâsuáján lii čielgâsávt lasanâm. Proojeekt mield lii algâttum selvâttiđ aagâid el. Syemmilâš meccisare, Syemmilâš haavvâr já saaristolaisleipä iähtun.

Huolâlávt miäruštâllum já olmânáál väljejum puohtuid olášuttum nommâsuojâlem puáhtá leđe ávhálâš sehe lassaad irâttâsâi riijkâtääsi já almugijkoskâsâš kišto. Projektist tohhum čielgâdâs mield oroččij, et nuuvt alda ko máhđulâš algâpuovtâdem tohhum nommâsuojâlem šoddâd ucemustáá vädisvuođâid. Eennâmkoddetoimâttuv uásiruttâdâm proojeekt olášuttui 1.1.-31.12.2013. Proojeekt haldâšij Helsig ollâopâttuv Ruralia-instituut já ton proojeektjođetteijen lâi Marjo Särkkä-Tirkkonen. Ovtâstus ovtâspargoolmooš projektist lâi Matti Särkelä.

Puásuituáluirâttâs jieškote-uvlágán oppâmpirrâseh -proojeekt

Puásuituáluirâttâs jieškote-uvlágán oppâmpirrâseh -proojeekt iššijn puásuituálleid uárnejui vijđes uánihiskuursâi škovlimfalâlduv (paijeel 30 jieškote-uvlágán kurssâd), moin lâi máhđulâš tiiláđ tarbâšlâš škovlim kiädán. Taat já oovdiš siämmáálágán vuovvijn olášuttum škovlimprojektij (Laatua raaka-aineen jalostamiseen já Ammattitaitoa raaka-aineiden jalostamiseen, poronhoitoalueen elintarviketuotannon koulutushankkeen I já II) puáđusin puásuituálleeh olášuttii projektijn tuháttijd uáppeepargopeeivijd.

Proojeekt lâi piivnoh, tastko jis taam škovlim tiilái ucemustáá käävci puásuituálled (jis ulmeh olášuvvii, kelijdij meid ucceeb uásálisteemeeri), škovlim tolvui alda uásálistei pääihi (meiddei oholoopâi äigin). Taat toovâi máhulâžžân aaibâs uđđâ vuovvijn huápulâš ulmui uásálistem škovliimáid já paasij pisovis vyehin toimâđ. Vuosmuuh škovlimprojekteh ožžuu ruttâdem Laapi ELY-kuávdáá peht EU eennâmtuálu stivrim- já toorjâruttâráájust já majemuš EU sosiaallâšruttâráájust. Majemuš škovlimproojeekt olášuttui 1.6.2009-30.6.2012 já ton proojeektjođetteijen (meid oovdiš škovlimprojektijn) lâi Seija Knuutila, puásuituálu ovdâsteijen proojeekt stivrimjuávhust láin Matti Komulainen já Tuomas Palojärvi sehe ovtâstus ovdâsteijen lâi Matti Särkelä.