Kuáivuttâhtoimâ

Kuáivuttâhráhtálâšvuođâ jotelis lasanem tavveen huolâstut. Eromâšávt palo toovvât majemuin iivijn tábáhtum vijđes kuáivuttâhtooimâ tovâttâm pirâskatastrofeh Suomâst já maailmist. Kuáivuttâhtoimâm puásuituálukuávlust lii ain riskâ puásuituálun. Riska stuárudâh lii kiddâ kuáivuttâhtooimâst já ton sajattuvvâst.

Puásuituálukuávlust tuáimih Agnico Eagle Kittâl Kollekuáivuttâh já Suáđikylást kanadalâš First Quantum Minerals Kevitsa maŋgâmeetaalkuáivuttâh, mast laigoh nikkel, veeigi, platina já palladium. Kevitsa lii Suomâ stuárráámus kuáivuttâh, ko Kevitsast laigoh ivveest 10 miljovn tonnid maalmâ já 63 miljovn tonnid sijđokeeđgi.

Suáđikylá Pahtavaara kollekuáivuttâh toimân nuuvâi koŋkurssân 2014. Koŋkurs lâi kuálmád Pahtavaara historjást.

Kuhes ovdánâm kuáivuttâhprojektij valmâštâlmeh lii Hannukainen Kolarist, Ranua Suhankost, Suovâkuoškâ Soklist, Guossán Juomasuost já Taivalkoski Mustavaarast. Lasseen puásuituálukuávlu pirrâ pargoo malmâuuccâm.

Kuáivuttâhtoimâ vaaigut merhâšittee ennuv puásuituálun. Karvemettum vaikuttâsah láá njuolgâdis já epinjuolgâdis kuáttumenâmij monâttâsah, hemâdâsah, kuáttumvarriistâllâm moiven já tai mield pargomere já kuástádâsâi luptânem. Lasanâm jotolâh toovvât merhâšitteid vädisvuođâid. Váddásumosij muuneeld leijee vaikuttâsah já riiskah lahtâseh ávuslaigoduv kovjimân, sehe kuáttumenâmij  já čácáduvâi nyeskidmân lusismetallij, suonjârdeijee amnâsoosij já eres pirâsnuáskádâsâi haldâšemettum lavdâm mield. Kuáivuttâhtooimâ vaikuttâsâid já riiskâid kalga-uv muuneeld árvuštâllâđ tárkká.

Puásuituálu puátteevuotâ lii suárjáávâš tuárvi putes já vijđes luándukuáttumenâmijn. Taid siäilum váátá jyehi ráhtálâšvuođâst, já eromâšávt stuorrâ pirâsriiskâi siskeldeijee kuáivuttâhtooimâin stuorrâ ovdâsvástádâs pirâskoččâmušâin, já teetis ovtâspargo äššiuásálij palgâsijguin proojeektvuávámijn jyehi proojeekt aalgâ rääjist.