Ravvuid mađhâšempoccui pilttamist

Poccui peljijd kiddejum pilttaid kiävttoo lasemerkkân poccui tubdâmist. Lasemeerhah láá tarbâšliih ovdâmerkkân ko vuábdá ellee, jo merkkejum poccuid. Palgâsij ovtâstus peht tiilájum pilttain kiävttoo kyehti ivne: fiskâd-ruánáá puoh poccuin já ruopsâd šovâttemsarvesijn. Piilta orespiälán tiäddoo palgâs nummeer já muttojeijee registernummeer. Niŋálâspiälán piälán puásuiomâsteijee puáhtá pieijâđ tubdâmtiäđuid. Piiltah láá jurbâ teikkâ njuálguroobdâgij hámásiih. Jurbâ piiltaid máttá kyehtnubáloh merkkâd já njálguroobdâg hámálijd kávccáá.

Piiltah

Ovtâstus cuvnii tiilájum piiltah merkkejuvvojeh pilttaregisterân, jeđe puásuiomâsteijee kávnoo registerist pilttanumeráin. Muide ko Palgâsij ovtâstus peht tiilájum piiltain ij tolluu virgálâš register.

Palgâsijd ovtâstus tuállee virgálâš register mađhâšem- já kištottâllâmpoccuin.

Rávvagat turismabohccuid biltemis

Puásui, mii pilttajuvvoo, kalga leđe paijeel 3-ihásâš orespuásui, sarves teikkâ ergi, mađhâšemkiävtun tammum já tuođâštiđ mađhâšempuásujin kiävtu. Tammum mađhâšempuásui puáhtá laiđiđ, leŋgiđ já kevttiđ keessimpoccun. Puásui lii hárjánâm olmoošjuávhoid já tot kiävttoo mađhâšemtooimâst.

Tuurismpuásuipiltta  uážžoo puásui puovtâd ekonomâlii äävhi iäigádsis. Tuurismpuásuiregister tuállee Palgâsijd ovtâstus. Mađhâšempoccuu iäigádeh kalgeh almottiđ tállân ovtâstusân, jis poccuu piäijoo meddâl mađhâšemkiävtust, tot vuábdoo, njuávvoo teikkâ jáámá mudoi.

 

Lasetiäđui pilttain já pilttaregisterist: toimâttâhčällee