Kaavam

Puásuituálulaahâ (PHL 848/1990) lii sierâlaahâ, mon kalga väldiđ huámmášumán kaavamrähtimist já eres puásuituálukuávlu tábáhtuvvee tooimâst. Puásuituálu kannattemvuođâ vátámâššân já vuáđđun lii rijjâ kuáttumriehti (PHL 3 §) Rijjâ kuáttumriehti lii uáivildum já tubdâstittum pisovis riehtin. Tot addel poccuid rievti väldiđ purrâmušah rijjâ luándu, spiekâstuvâi taas lii luvâldâllum laavâst.

Lasseen väldikodelâš guovlluidgeavahanulbmilat uássin eennâm kevttim- já huksimlaavâ (MRL 132/1999) čuávu kuávluikevttim vuávámoornig, turvâsteh puásui-iäláttâs kuávluikiävtu iävtuid.

Puásuituálun šaddee vaikuttâsâid tábáhtusâi mield seelvâtdijn kalga ääšist ráđádâllâđ äššiomâhâš palgâsáin. Taas kenigât puásuituálulaahâ (PHL 53 §). Äššiomâhâš palgâs oovdâst puásui-iššeed.

Kaavaamist čonâsjuávkkusavâstâlmeh lii pyeri älgih jo čielgâdemmuddoost. Kieldâkaavaamist (eennâmkoddekaavam kenigât) ráđádâlmijd kalga orniđ majemustáá valmâštâllâmmateriaal uáinusist orroom maŋa. Tain puáhtá moonnâđ čoođâ máhđulii palgâs ciälkkámuš teikkâ palgâs oovdânpuáhtám vaikuttâsâid kaavaamist já tai huámmášumán väldim (kiäppánem) kaavaamist. Palgâsáin puáhtá ráđádâllâđ meid ovdil valmâštâllâmmateriaal uáinusân pieijâm já nubbe häävi ovdil iävtuttemmudo uáinusân pieijâm, tego vuáháduttám kieđâvuššâmvyehi Laapi kuávlu eennâmkoddekaavaamist lii. Paalgâs já Palgâsij ovtâstus láá lamaš fáárust kieldâ- já eennâmkoddekaavaamist laavâst meridum virgeomâhâšráđádâlmáin, mii lii lamaš šiev vyehi visásmittiđ puásuituálu huámmášumán väldim.

Jis proojeekt tovâttiđ iäláttâsân vahâgijd, kalga vahâgijd kepidiđ ucemuu miärán já täsidiđ. Taat váátá proojeekttuáimee já iäláttâs koskâsijd ráđádâlmijd. Ráđádâlmijn kalga čuávvuđ pyeri ráđádâllâmviäruid. Taat uáivild, et vuávámáin ráđádâlloo talle, ko toid lii máhđulâš vaiguttiđ. Loppâpuáđusin čálloo kirjálâš sopâmuš tast, maht projektist puátteid hemâdâsâid kepidiđ já tääsivávt já maht taid kalga čuávvuđ já maht čuávvum puátusáid kalga reagistiđ.

Kaava vaikuttâsah puásuituálun

Puásuituálu vuáđuduvá rijjâ kuátumân: puásuituálulaavâ (PHL 848/1990) 3 § mield puásuituáloin uážžu porgâđ puásuituálukuávlu eennâm omâstem- já haldâttâsrievtist peerusthánnáá. Puásuituálu lii toimâkuávlustis vijđes eennâmkevttee. Puoh eres eennâmkevttim puásuituálukuávlu vaaigut ain eenâb ucceeb puásuituálu vátámâššáid.  Puásuituálukuávlust eennâmkevttim soovâdvuotâ lii eromâš kuávdáš koččâmuš.

Kaavaamist lii vuolgâsaijeen jieškote-uvlágán kuávluikevttim intressij já táárbui suávâttem. Kaavamproseseh tuáimih kuávluikiävtu vuávám vuáruvaikuttâs koskâuámmin. Kaavaamist lii meid riehtivaikuttâsâid. Puásuituálukuávlu vuáruvaikuttâsvuotâ lii keevâtlávt olášuttám jieškote-uvlágán uásálistee vuávám- já ráđádâllâmprosesijn. Kaavaamist kalga tom lasseen kevttiđ ävkkin palgâsij sajetiätumateriaal, mii muštâl puásuituálu kuávdáin kuáttum- já toimâkuávluin.

Väldikodelâš kuávluikevttimulmijn keččâluvvoo visásmittiđ väldikodelávt merhâšittees aašij huámmášumán väldim kaavaamist já staatâ virgeomâhái toimâmist. Väldikodelâš kuávluikevttimulme lii eennâm kevttim- já huksimlaahân vuáđuduvvee minister miärádâs (30.11.2000 já 13.11.2008). Staatâ virgeomâhááh kalgeh toimâstis hiäjusmiđ väldikodelâš kuávluikevttimuulmijd, ovdedeh tain olášuttem já árvuštâllâp toimâidis vaikuttâsâi kuávluráhtus já kuávlui kiävtu uáinust (MRL 24.1 §). Eennâmkode vuávámist já eres kuávluikiävtu vuávámist kalga huolâttiđ väldikodelâš kuávluikevttimuulmijd hiäjusmist nuuvt, et ovdeduvvoo toi olášuttem (MRL 24.2 §). Kenigâsvuotâ kuáská vuoigâdvuotâlávt puoh kaavam.

Väldikodelâš kuávluikevttimuulmij “Luándu- já kulttuurpirâsin eromâš kuávlutievâslâšvuođah” -lovo almolij uulmij mield: “- Kuávlui sierâjiešvyevih tubdâstuvvoo já kuávluikevttim heiviittoo täsitiädulávt ohtii spiekâstiđ luándutiilij, luándu kierdâmnaavcâi já kulttuuráárvui turvâstem tiet. Siämmáá ääigi tuárjup luándutiilijd sovâdâttâm jiešlágán sijdâ- já kulttuurpirrâsij siäiludem tievâslâžžân. – Puásuituálukuávlu kalga turvâstiđ puásuituálu kuávluikiävtâš iävtuid.”

Projektij kaavaamij algâmuddoost kalga tubdâđ vuávámân kyeskee väldikodelâš kuávluikevttimuulmijd. Väldikodelâš kuávluikevttimulme heiviittemist kalga huámášiđ, et jieškote-uvlágán kuávluikiävtu ulmijd iä lah pieijum koskâvuođâlâš tehálâšoornigân. Toh láá koskânis algâvuáđulávt siämmáá árvusiih. Návt čuávdusijd kalga keččâliđ čuávdiđ nuuvt já tain máhđulâšvuođâin, moin kyehti teikkâ täävjib ulme puáhtá olášuđ nuuvt pyereest ko máhđulávt. Máhđulijd ruossâlâšvuođâid kalga agâstâllâđ huolâlávt kaavamčielgiittâsâst.

Almolâš kaavaamist stivroo siärvádâhráhtus. Almolâš kaavast vuávám tärkkivuotâ máhđulist puásuituálun kyeskee kuávluikevttimčuávdusij toohâm. Siärvádâhráhtusân kyeskee čuávdusijn lii távjá huámášittee vaikuttâs puásuituálun, táválávt jieškote-uvlágán hemâdâsvaikuttâsâi táválâžžân šoddâm tiet. Hemâdâsvaikuttâs puáhtá puáttiđ oovdân ovdâmerkkân huksimân väridum kuávlui sajattuv, pištemettum huksimist meddâl pieijum kuávlui teikkâ jotolâhân kyeskee kuávluväridâsâi já jotolâhkuávlui kiävtust vaigutteijee hemâdâsâi häämist. Almolâš kaavâst kalga tubdâđ vuávájum kuávlu rooli puásuituálust já toohâp ton mield tarbâšlijd kuávluväridâsâid já miärádâsâid.

Lasetiäđuh: Puásuituálurävvejeijeeh