Piätuvaahâglonáseh

Tááláš lonessysteem vuáđuld árvuštâlmij mield suullân peeli piäđui puásuituálun tovâttâm njuolgâ vahâgijn pyerettuvvoo vaahâgkillájeijeid.

Piäđu koddem poccuu iäigádân teikkâ palgâsân, kuás iäigád ij pyevti selvâttiđ, máksoo lonásijd piäđui tovâttâm vahâgijn. Njuolgâ ubâvahâgáid kuleh monâttum poccui já šovâttempuávtus lasseen paijeelmiärálâš kuáđutmist teikkâ áiđumist, vahâgij ucâmist já koloh, moh šaddeh vaahâg tovâttâm piäđui läppimprosesijn.

Piäđuid tovâttâm puásuivahâgij lonesaagah juáhhoo kuulmâ uásán: puásuivahâgáid, vyesilappumân já eromâš stuorrâ puásuivahâgáid. Puásuivahâgeh sajanmáksoo Pivdoelleevaahâglaavâ (105/2009) mield puásuiomâsteijeid teikkâ palgâsân staatâ budjetiävtuttâs mield. Jis lonásijd ij pyevti mäksiđ tievâslávt tuáluárvu ooláádmuddoost, kepiduvvoo juáhásist lonásân vuoigâdvuođâlâšâst siämmáá verd. Lasseen Suomâ EU:st pivdám ihásâš stuárráámus meeri puásuivahâgij sajanmäksimân aalmuglijn vaarijn lii tääl 8 miljovn euro.

Puásuivahâgijn puáhtá sajanmäksiđ enâmustáá piäđu koddem teikkâ piätuvaahâg tiet kuddum poccuu áárvu árvusii mere pelnubkerdisâžžân. Lasseen palgâsân puáhtá mäksiđ puásuiomâsteijeid uáivildum kyeddim já skammâmáánu majemuu peeivi koskâsâš ääigist rekinistum aagâin meridum lonnáás lappum vuosij tiet, taas suijân láá piäđui tovâttâm vahâgeh (Pivdoelleevaahâglaahâ 14 § 1 mom.).

Tálulâškuávlutoimâttâh addel tärhibijd miärádâsâid puásuivahâgij lonásijn kevttum áárvuin puásuišlaajâi mield ucemustáá jyehi viiđâd ive. Árvu miäruštâlloo puásuišlaajâ koskâmiärulâš tiädu já puásuišlaajâ šovâttemkiärdum sehe poccuupiärgu puovtâdeijeehade mield. (Pivdoelleevaahâglaahâ 13 § 3 mom.) Vyesivahâgij rekinistemist kevttum poccuupiärgu puovtâdeijeehadde kalga meriduđ kulmâ majemuu puásuituáluive puovtâdeijeehadde koskâáárvust. (Pivdoelleevaahâglaahâ 14 § 3 mom.)

Vyesivaahâgsajanmáksu rekinistoo palgâsij mield poccuupiärgu puovtâdeijeehade já puásuituálukuávlun árvuštâllum kyeddimprooseent, palgâs kuávlu ááldui mere sehe palgâs kuávlun árvuštâllum piäđui tovâttâm vyesijäämmimprooseent vuáđuld. (Pivdoelleevaahâglaahâ 14 § 2 mom.) Tärhibeh miärádâsah puásuituálukuávlust árvuštâllum kyeddimprosenttist já palgâsij mield árvuštâllum vyesijäämmimprosenttáin adeluvvoo minister asâttâsâin ucemustáá jyehi kuálmád ive.

Eromâš stuorrâ puásuivahâgijn puáhtá mäksiđ eromâš lonnáás, jis palgâs puásuivahâgij meeri kulmâ majemuu ivveest šadda paijeel minister asâttâsâin täärhib miäruštâllum ucemus mere. (Pivdoelleevaahâglaahâ 15 § 1 mom.) Tággáár tiileest puásuivahâgijn puáhtá sajanmäksiđ enâmustáá piäđu koddem teikkâ piätuvaahâg tiet kuddum puásui kyevti kiärdásâžžân. Lonásân vuoigâttum palgâseh nannejuvvojeh ihásávt eennâm- já vyevdituálministeriö haldâttâsmiärádâsâin. Ive 2014 ucemus meeri lâi 3 % já lonásân vuoigâttum palgâseh lijjii käävci.

Eennâmpiäđuid tovâttâm puásuivaahâglonásij miärán vaigutteh njuolgâdis 1) piäđui meereest šoddâm puásuivahâgij meeri já eromâš stuorrâ puásuivahâgij lavdâm já 2) poccuupiärgu hadde.

Puásuivahâgeh já ton mield vahâgij lonessumeh láá lamaš lassaanmin ubâ Suomâ EU-jeessânvuođâ já ton mield muttum suojâlempolitiik ääigi. Ihetuhháát mulsâšudmist vahâgij lonessumeh lijjii puudâ vyeligâš tääsist, mut ive 2004 vuálgám vaahâglonásij luptânem lii lamaš huámášittee. Taat puátá sehe vaahâgmeerij lassaanmist já poccuupiärgu šiev haddeluptânmist.