Kalvemsyejiäiđi

Kalvemij áiđum puáhtá leđe tarbâšlâš, jis kiävtust ij lah eres vyehi tolliđ poccuid meddâl kalvemijn. Áiđumkuástádâsah kalgeh kuittâg leđe kuáhtulávt koskâvuođâst máhđuláid vahâgáid. Áiđumist ráđádâlloo já suáppoo äššiomâhái kooskâst. Jis äššiomâhááh iä peesâ áiđumist ibárdâsân, puáhtá ääši čuávdim várás koččođ čuákán puásuivaahâglävdikodde.

Tigge miäruštâllâm hiäivulâš áiđumhuksimvyevi mield äiđi lii tohhum meetteralosâš äiđiviermist (23.6.2004, 04/627). Stuálppun kiävttoo ollum kuosâ- teikkâ pecistuálpuid.

Áiđumân tarbâšuvvoo ain eennâmiäigád love. Jis eennâmiäigád kiäldá ääiđi huksim jieijâs enâmân, ij palgâs taarbâš sajanmäksiđ poccuid tovâttâm vahâgijd (Ruávinjaargâ haavirievti miärádâs 6.9.2006 /756). Sajanmäksimkenigâsvuotâ ij aainâskin šoodâ, jis vaahâgkillájeijee iššeed toimâinis vaahâg šoddâmân. Eennâmiäigád teikkâ haldâšeijee huolâttemkenigâsvuotân já vahâgij estimân kulloo eereeb iärrás toollâđ aaiđijd verájáid toppum, vâi poccuuh iä peessâđ enâmân, kost toh iä uážu leđe.

Áiđumist tahhoo ain kirjálâš sopâmuš palgâs já eennâmiäigád kooskâst. Meiddei ääiđi huolâtmist kalga sooppâđ uásipeelij kooskâst kirjálávt. Palgâseh pyehtih uuccâđ Laapi ELY-kuávdáást puásuituálu já luánduiäláttâsâi ruttâdemlaavâ (POLURA 896/2011) mield áiđumiše syejiääiđi huksimkoloi várás.

Kalvemsyejiääiđih láá palgâs omâduv. Aaiđij vahâgittee lii vaahâgsajanmäksimkenigâsvuođâst vahâgijn.