Jååʹttmen åårrai tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz
Puäʒʒpiârrji sosiaalʼlaž da tällõõzzlaž piʹrǧǧummuš jieʹllemvueʹjjlaž da õhttsallaš muttsest –tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõs
Haʹŋǩǩõõzz vueʹlǧǧemsââʹjjen lie puäʒʒhååid jieʹllemvueʹǩǩen da jieʹllemnääʹllen teivvam šiõttlõõvvâm- da muuttâsteädd. Puäʒʒhåidd lij mõõnni looʹjji iiʹjji äiʹǧǧen jouddâm šiõttlõõvvâd määŋgaid õhttsažkååddlaž, pirrõõzzlaž da sosio-kulttuurlaž muttsid. Tõt lij seämma äiggsânji nuʹtt luõttu čõnnum ääʹrbvuâlaž luâttjieʹllemvueʹǩǩ ko jåʹttel äiʹǧǧkõõskâst industriâsttmõõžž teäddid teivvam puuʹtʼtemhääʹmm, koʹst õhttsažkååddlaž vaʹǯǯtõssân lie teäʹǧǧ- da markkântääl, mekanisâʹsttmõõžž, vueʹǯǯpuuʹtʼtõssân mettuum viõkkšõsvuõđ, ođđnallšem tuâjj-jueʹǩǩmi mättjummuš mâʹte še viõkkšõõvvâm mäddââʹnnemhääʹm.
Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz mieʹrren lij seʹlvted, mäʹhtt puäʒʒjieʹllemvuâkka vaikkteei määŋgtässʼsaž õhttsažkååddlaž da pirrõõzzlaž muttâz kuâsttje puäʒʒhoiʹddjeeʹji da sij piârrji aarǥ sosiaalʼlaž da tällõõzzlaž puârastpiʹrǧǧummšest, kõskknaž kõskkvuõđin di puäʒʒhåiddtuâj čõõđ viikkma õhttneei õhttsažtuâjjkõskkvuõđin. Tuʹtǩǩummuž čõõđtet kvaliittlvaž mainstâʹttemtuʹtǩǩummšen, koʹst kõskksaž teâttuvddi lie puäʒʒhoiʹddjeei da sij pieʹllkueiʹm di paalǥâskooʹddi puäʒʒeeʹžžed. Puäʒʒhåiddvuuʹd määŋgnallšemvuõđ diõtt mainstâttmõõžžid tuejjeet tuåimmjempirrõõzz peäʹlest da še mäddtiõđlânji jeeʹresnallšem paalǥâskooʹddin.
Tuʹtǩǩeempuåđõõzzi vuâđald täävtõssân lij puuʹtʼted vuäinnmõõžžid tõʹst, mâiʹd jieʹllemvuõʹjji tuärjjeem diõtt vuäitt tuejjeed õhttsallaš tääʹzzest oummui aarǥ pueʹrrvââjjmõõžž kõõččmõõžžin. Veiddsummsen kõõččmõš lij jieʹllemvueʹjj seillmest. Mäddtäälltällõõzz ooudâsviikkâmfoond (MAKERA) teäggtam tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz viiǥǥât čõõđ koolm eeʹjj äiʹǧǧen 2012 – 2015. Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz vaaldaš Lappi universiteʹtt da haʹŋǩǩõõzz vasttõsvuõđlaž jååʹđteeʹjen tuåimmai prof. Anneli Pohjola da tuʹtǩǩeei Pirjo Oinas. Puäʒʒtääl eeʹttǩeeʹjen vuäʹpstemjooukâst lij Kalervo Rytinki da õhttõõzz eeʹttǩeeʹjen Matti Särkelä.
Naauʹdi vaikktõs puäʒʒtallu (PETTU) –tuʹtǩǩummuš
Naauʹdi tuejjääm puäʒʒskääđ da tõin mähssum koʹrvvõõzz lie mõõnni iiʹjjin lâssnam. Seämma ääiʹj puäʒʒhåiddvuuʹdest lie RKTL mieʹldd lâssnam jeäʹrben kueʹbǯ da riiss meäʹr. Ǩeäʹtǩǩnääʹll še lij leämmaž šorrneʹmmen. Puäʒʒhåiddvuuʹdest teivvum kuuʹmpi mieʹrr lij vaajtõõllâm da pooddi kuuʹmpid lie teivvam oouʹdbu jäänab. Puäʒʒhåiddvuuʹd kuäʹcǩǩempaari da kaunnum reviiri meäʹr lie še pâi šorrnam,
Naauʹdi tuejjääm hääʹvjummuž da mõõntõõzz räʹjje tän poodd puäʒʒtallu õõut šuurmõs väʹǯǯelvuõđin. Huõlǩâni koʹrvvõsriâšldõõǥǥi ooudâsviikkmest, ǩiõččlââʹstet, što naauʹdi tuejjääm vaikktõõzz mueʹrre puäʒʒtääl kannteeivuõđ da juätkkjeeivuõđ. Puäʒʒtäälast da tõn vaaldšmest taarbšeʹči jäänab jeeʹresnallšem vuõʹjjid, koin vuäitči arvvtõõllâd puârast naauʹdi vaikktõõzzid puäʒʒtallu. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij seʹlvted määŋgpeällsanji naauʹdi tuejjääm vuõigg da pannvuõiǥâs mõõntõõzzi da hääʹvjummši vaikktõõzzid puäʒʒtääl puuʹtʼtemvuõʹtte da tällõʹsse jeeʹres vueʹzzin puäʒʒhåiddvuuʹd. Tõn puåđõõzzid vueiʹtet äuʹǩǩeed ko ooudâsviiǥǥât koʹrvvõs- da kompensaatioriâšldõõǥǥid puäʒʒtäälast da raajât jm. naauʹdi nääʹllhåiddamplaanid.
Mäddtäälltällõõzz ooudâsviikkâmfoond (MAKERA) teäggtam tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz viiǥǥât čõõđ koolm eeʹjj äiʹǧǧen 2013 – 2015. Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz vaaldaš Šiil- da kueʹlltääl tuʹtǩǩeemstrooiʹtel da haʹŋǩǩõõzz vaʹstteei tuʹtǩǩeeʹjen tuåimmai Jouko Kumpula. Puäʒʒtääl eeʹttǩeeʹjen vuäʹpstemjooukâst lij Jukka Knuuti da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjen Heikki Paltto.
Puäʒʒpaaiʹǩi vueʹjj vuåppmõš
RKTL lij vuåppam eeʹjjest 1995 puäʒʒpaaiʹǩi vueʹjj puäʒʒhåiddvuuʹd 20 tââʹvmõs paalǥâskååʹddest. Puäʒʒpaaiʹǩi meäʹr da vueʹjj di puäʒʒpäiʹǩǩpirrõõzz muttsid lie vuåppum paalǥâskooʹddi vuuʹdin põõšši jeeʹeljânnmi teʹsttvuuʹdi, sateliittsnimldõõǥǥi klasstõõllmi da mäddâânnmõõžž käʹttem- da vaikktõsvuuʹdi kaartʼtõõzzi veäkka. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij puuʹtʼted puäʒʒpaaiʹǩi vueʹjjest da tõʹst šõddâm muttsin vuåppâmteâđaid uuʹccmõsân õõut vuâra lååʹj eeʹjj seʹst di analysâʹstted puäʒʒpaaiʹǩi vueʹjj muttsi määinaid.
Puõʹtti puäʒʒpäiʹǩǩinventâʹsttemkõrvvi lij mieʹrr viikkâd čõõđ iiʹjjin 2016-2019 obb puäʒʒhåiddvuuʹdest. Puäʒʒpaaiʹǩid da tõi vuâkka õhttneei vuåppâmteâđ õhtteet juätkast puäʒʒtääl päiʹǩǩteâttnorldõʹǩǩe (HARAVA- da -LIITERI-riâšldõõǥǥ) äuʹǩǩeemnalla vaaldšmest, mäddâânnmõõžž plaanummšest, tuʹtǩǩummšest da puäʒʒtäälast. Haʹŋǩǩõs lij RKTL (Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõs) põõšši tuʹtǩǩeemtuâjj da vaʹstteei tuʹtǩǩeeʹjen tuåimmai Jouko Kumpula.
Puäʒʒtääl ǩeâšttõõttâmoodd mottjeei åårrmõõžžin
Tuʹtǩǩummuž tuâjjan lij puuʹtʼted määŋgpeällsaž teâđ puäʒʒtäällpõrggsi ouddnemvuäittmõõžžin da veʹrddeemââʹnteei teâđ pueʹrben ǩeâllʼjeei puäʒʒtääl ohjjummša. Tuʹtǩǩummuš lij juõkkum kolmmân vuâssa:
1) Puõccu vueʹǯǯ õhttõk-kuullmaʹlle, koʹst veeideet mäddtäällpõrggsid rajjum mäddtääl õhttõk-kuull-laʹsǩǩeemriâšldõõǥǥ kuõskkâd puäʒʒtääl.
2) Case-tuʹtǩǩummša puäʒʒhåiddamnaaʹli kannteeivuõđâst, koʹst arvvtõõlât jeeʹres puäʒʒhåiddamnaaʹli kuʹǩes äiʹǧǧkõõsk vaikktõõzzid puäʒʒtallu.
3) Vaajtõsmääinlaž tuåimm-maallid, koin raajât vaajtõsmääinlaž, jeeʹresnallšem vuäʹpstemvuõʹjjid seʹst õõʹnni tuåimm-maallid. Täävtõssân lij puʹhtted ouʹdde jeeʹresnallšem tuåimmvaajtõsmääinaid. Põõrǥâsmeâldlaž õhttõk-kuull-laaskâlm veäʹǩǩat põrggjid kaunnâd põrggses viõkkvuõđid da vaʹlljeed ooudâsviikkâmtuåimid vuõiʹǧǧest. Lââʹssen puuʹtet teâđ, koin vueiʹtet arvvtõõllâd, mäʹhtt vueʹlǧǧemsââʹj peäʹlest jeeʹresnallšem puuʹtʼtemåårrmõõžžid vuäitči ohjjeed nuʹtt, što puäʒʒhååid tällõõzzlaž da sosiaalʼlaž ǩeâllʼjeeivuõtt ravsmeʹči.
Tuʹtǩǩummuž viiǥǥât čõõđ iiʹjjin 2012-2015 Mäddtäälltällõõzz ooudâsviikkâmfoond vaaʹrin da vaʹstteei tuʹtǩǩeeʹjen tuåimmai Kaija Saarni.
