Paalǥâskooʹddi õhttõõzz haʹŋǩǩõõzz

Paalǥâskooʹddi õhttõs alttii ooudâsviikkâmhaʹŋǩǩõstuåimmjummuž eeʹjj 1999. Iiʹjji mieʹldd haʹŋǩǩõstuåimmjummuž ååʹbleǩ lij vaajtõõllâm. Alggiiʹjjin viiǥǥiim čõõđ puäʒʒhaʹŋǩǩõõzzid jiõččânji. Mâŋŋa tuåimmjummša puäʹtte õhttsažtuâjjkueiʹmmen mieʹldd jeeʹres vueʹsspeäʹl, mâʹte mättstroiʹttel da kååʹdd, vääʹldeeʹl måttmid haʹŋǩǩõõzzid vaaldšemnalla. Mõõnni iiʹjjin leäʹp čiŋlmõõvvâm puäʒʒhaʹŋǩǩõstuåimmjummuž viõkkšõs plaanummša, koordinâʹsttma da haʹŋǩǩõsteäggtõõzz ooccmest veäʹǩǩtummša. Haʹŋǩǩõõzz lie väʹlddvueʹzzest vikkum čõõđ jeeʹres organisaatio vaaldšem vueʹlnn.

Paalǥâskooʹddi õhttõõzz haʹŋǩǩõstuåimmjummuš lij leämmaž oddâl da leäʹp vuäǯǯam tõin äigga šiõǥǥ ouddnemvuuʹdid jeäʹrbi mieʹldd vueʹǯǯ valmštummšest. Puõʹttivuõđ vaʹǯǯtõssân haʹŋǩǩõstuåimmjummuž ooudâsviikkmest lij paalǥâskooʹddi jiiʹjjez haʹŋǩǩõstuåimmjummuž aalǥtummuš. Pääiklaž taarbin vuõʹlǧǧi haʹŋǩǩõõzz vaʹstteʹče pueʹrmõs vueʹjjest samai tääʹrǩeld juõʹǩǩ vuuʹd ääiʹjpoddsaž taarbid. Paalǥâskooʹddin jie täujja leäkku riʹjttjeei resuurs håiddad haʹŋǩǩõõzz vaaldšmummuž, leša potentiaalʼlaž haʹŋǩǩõsplaani raajji da haʹŋǩǩõõzz jååʹđteei käunnʼje juõʹǩǩ paalǥâskååʹddest. Haʹŋǩǩõõzz vaaldšeeʹjen suåpp puârast mii-ne jeeʹres pääiklaž tuåimmjeei, ouddmiârkkân kåʹdd. Näkam haʹŋǩǩõs čõõđteʹči puârast še EU õõldâsvuõttvuâđđjurddi.