Puuttâm tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz
Puäʒʒtääl pueʹrrvââjjmõš da puõʹttivuõttkaart saauj paalǥâskooʹddin -tuʹtǩǩummuš
Tuʹtǩǩummšest čiõlǥeeš puäʒʒtääl harjjteeʹji pueʹrrvââjjmõõžž da puõʹttivuõttkaartid Halla, Näljänkä, Hossa-Irni da Kalliluoma paalǥâskooʹddin. Mainstâttmõõžžin kartteeš mainstõttum oummi fiʹttõõzzid puäʒʒjieʹllemvueʹjj ânnʼjõžpooddâst da puõʹttivuõđâst di mainstõttum oummi persoonlaž puõʹttivuõđ jieʹllemvueʹjjest.
Mainstâʹttemaunstõõzz vuâđald rajjum ouddčiõlǥtõs oudd kaart puäʒʒtääl harjjteeʹji fiʹttõõzzin jieʹllemvueʹjj tänpoddsaž vueʹjjest, vaʹǯǯtõõzzin, kuârmteeivuõđâst, vieʹǩǩ taarbâst di jieʹllemvueʹjj puõʹttivuõđâst. Ouddčiõlǥtõs leäi vueʹss Suomussalmi kååʹdd vaaldšmam Naauʹdi vaikktõõzz, vuåppmõš da skääđai ouddcõõggõõttmõš -haʹŋǩǩõõzz, koon teäggtõs puõʹđi Tâʹvv-Vuâđđmäädd da Kainuu ELY-kõõskõõzzi pääiʹǩ EU jânnamvuuʹd ooudâsviikkmõõžž mäddtäällfoondâst da viʹǩǩeš čõõđ iiʹjjin 2011-2012.
Ouddčiõlǥtõõzz vueʹzzest haʹŋǩǩõõzz vaaldši Lappi universiteʹtt da haʹŋǩǩõõzz vasttõõzzlaž jååʹđteeʹjen tuåimmji doseʹntt Jarno Valkonen da tuʹtǩǩeeʹjen Antti Pakkanen.
Anneli Pohjola ja Jarno Valkonen (tuåim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat ja avun tarpeet -õõlmtõs
Puäʒʒhoiʹddjeeʹji kriisveäʹǩǩriâšldõõǥǥ kuõskki čiõlǥtõs
Čiõlǥtõõzz tueʹǩǩen leʹjje 2000-lååǥǥast lâssnam näuʹddskääđ, koi diõtt jeäʹrben Kainuu da Tâʹvv-Lappi vuuʹdi puäʒʒhåidd leäi šõddâm vaiggubun miârkkteeinalla. Ǩeähnmõs näuʹddvuuʹdin jieʹllemvueʹjj seʹst lij šõddâm kriis, da naauʹdi tuejjääm väʹǯǯelvuõđ kuâsttješkuäʹtte veiddsânji sõrgg obb puäʒʒhåiddvuuʹdest. Vueʹǩǩ seeičâstt puäʒʒhoiʹddjeeʹji lââʹssen piârrjid, puäʒʒhåiddõõutstõʹsse di veiddsubun tuåimmjempirrõʹsse.
Tuʹtǩǩummuž täävtõssân leäi kaartʼted puäʒʒhoiʹddjeeʹji da kooʹddi sosiaaltuåimast vaʹstteei veeʹrjtuõʹllʼjeeʹji di siidin tuåimmjeei jiõččtäättlažorganisaatioi eeʹttǩeeʹji mainstâttmõõžž vuâđald puäʒʒjieʹllemvueʹjj vueʹjj di kriisvieʹǩǩ taarbid da naaʹlid. Mäddtäälltällõõzz ooudâsviikkâmfoond ohjjeeʹjen tuåimmji Marko Romakkaniemi da tuʹtǩǩeeʹjen Minna Vaarala. Haʹŋǩǩõõzz vuäʹpstemjooukâst leäi õhttõõzz eeʹttǩeeʹjen Matti Särkelä.
Anneli Pohjola ja Jarno Valkonen (tuåim.): Poronhoitajjien hyvinvoinnin uhat ja avun tarpeet -õõlmtõs
Puäʒʒhååid puuʹtʼtemvuõtt da ekonomia -tuʹtǩǩummuš
Haʹŋǩǩõõzzâst raʹjješ puõccui kuäivvampaaiʹǩi dynamiikk, puõccui puäʒʒpaaiʹǩi âânnmõõžž, porrmõõžž vuäǯǯmõõžž da puuʹtʼtemvuõđ di puäʒʒnääʹl rajjâz da puäʒʒhååid mõõntõõllmid da ekonomia kovveei bioekonoomlaž system-maall.
Maall veäkka taʹrǩstõʹlleš ekolooglânji da ekonoomlânji optimaalʼlaž puäʒʒmeäʹrid, puäʒʒnääʹl rajjâz da håiddamnaaʹlid di arvvtõʹlleš puäʒʒpaaiʹǩin, puäʒʒhåiddamnaaʹlin (jm. puäʒʒpaaiʹǩi ââʹnnemnääʹl, äʹhttemnääʹl da puõccui poortummuš) da mäddââʹnnmest di puäʒʒhååid kuulin da puåttjin sorččai tuejjeeʹji vaikktõõzz puäʒʒhååid puuʹtʼtemvuõʹtte da kannteeivuõʹtte jeeʹresnallšem vueʹlǧǧemsõõʹjin da puäʒʒpäiʹǩǩpirrõõzzin.
Mäddtäälltällõõzz ooudâsviikkâmfoond (MAKERA) teäggtam tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz viʹǩǩeš čõõđ 2011-2013. Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz vaaldši Šiil- da kueʹlltääl tuʹtǩǩeemstrooiʹtel da miârkteei õhttsažtuâjjkueiʹmm haʹŋǩǩõõzzâst leäi Heʹlssen universiteʹtt. Haʹŋǩǩõõzz vaʹstteei tuʹtǩǩeeʹjen tuåimmji Jouko Kumpula da vuäʹpstemjooukâst leäi õhttõõzz eeʹttǩeeʹjen Matti Särkelä.
Jeeʹres puäʒʒhåiddam-maalli ekologia da puuʹtʼtemvuõtt -tuʹtǩǩummuš
Puäʒʒhåidd da tõn tuåimmjempirrõs lie mottjam määŋgin jeeʹres naaʹlin mõõnni looʹjji iiʹjji seʹst. Ânnʼjõõžžâst puäʒʒhåiddvuuʹd jeeʹres vueʹzzin lie ââʹnnmest määŋg jeeʹresnallšem puäʒʒhåiddamnääʹl da -maall. Še jeeʹres jânnmi puäʒʒhåiddam-maall järrne Lääʹddjânnmest õnnum maallin. Haʹŋǩǩõs čiŋlmââvv ânnʼjõž puäʒʒhåiddam-maalli tuʹtǩǩummša da veʹrddõõllma Lääʹddjânnam puäʒʒhåiddvuuʹd paalǥâskooʹddin.
Tuʹǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz täävtõssân leäi vuäǯǯad ääiʹj tääʹzzest åårrai tuʹtǩǩeemteâđ jeeʹres puäʒʒhåiddamnaaʹli da -maalli ekolooglaž vuâđast da puuʹtʼtemvuõđâst kõõččmõõžžâst åårrai maalli puuʹtʼtemvuõđ, kannteeivuõđ da ǩeâllʼjeeivuõđ veʹrddõõllmõõžž da arvvtõõllmõõžž diõtt. Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz viʹǩǩeš čõõđ iiʹjjin 2006-2010. Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz vaaldši Šiil- da kueʹlltääl tuʹtǩǩeemstrooiʹtel. Haʹŋǩǩõõzz vaʹstteei tuʹtǩǩeeʹjen tuåimmji Jouko Kumpula.
Sõrvvčuõrru leävvnummuš da tõn tuejjääm vaarr puäʒʒtallu -tuʹtǩǩummuš
Haʹŋǩǩõõzzâst čiõlǥeeš sõrvvčuõrru leävvnummuž tâʹvve, tõn vueiʹtlvânji tuejjääm tiõrvâsvuõđlaž vaikktõõzz puäccja da sõrvvjieʹllʼjid di vueiʹtlvaž tuâsttamtuåimid. Haʹŋǩǩõõzz puåđõssân tuõʹtteš, što sõrvvčuâr lij leävvnam juʹn puäʒʒhåiddvuuʹd saujjraʹjje.
Tuʹtǩǩummši mieʹldd sõrvvčuâr preemm puõccu eeʹžžedjieʹllʼjen da šõkkan tõʹst. Sõrvvčuâr tuejjad miârkteei hääiʹt puäccja da muttsid leškka da sõõuskätlmõʹsse. Vuõssmõs puåđõõzzi mieʹldd puõccui takai parasitt-talkstõõllmõš ivermektiinin lij viõkkšõs sõrvvčuõrru vuâstta še.
Mäddtäälltällõõzz ooudâsviikkâmfoond (MAKERA) teäggtam tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz viʹǩǩeš čõõđ iiʹjjin 2007-2012. Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz vaaldši Oulu universiteʹtt da õhttsažtuâjjkueiʹmmen haʹŋǩǩõõzzâst leʹjje Poorrâmaaunâs-staanvuõttkoontâr (Evira), Joensuu universiteʹtt, Heʹlssen universiteʹtt, Jyväskylä universiteʹtt, RKTL, Paalǥâskooʹddi õhttõs da Metla. Haʹŋǩǩõõzz vasttõõzzlaž jååʹđteeʹjen tuåimmje FT Raine Kortet da prof. Antti Oksanen. Haʹŋǩǩõõzz vuäʹpstemjooukâst leäi õhttõõzz eeʹttǩeeʹjen Matti Särkelä.
Lââʹssteâđ haʹŋǩǩõõzzâst
Parapoxvirusinfektio puõccui njäʹlmmkõõvâst -tuʹtǩǩummuš
Tän räjja kõrrsumõs njäʹlmmkõppepidemia lij leämmaž tälvva 1992-1993, kuäʹss n. 400 jieʹllʼjed pråppii da n. 2800 taarbši žeeʹvetdåhttar hååid. Teʹl njäʹlmmkõppčuäjtõõzzin kauʹnneš elektronmikroskoopplaž tuʹtǩǩummšest parapoxvirus (PPV), koon arvvleš leeʹd orf -virus (ORFV) jm. Taarrjânnam puõccuin di saauʒin käunnʼjeei ORFV diõtt. Eeʹjj 1999 EELAst (ânnʼjõž Evira) aaʹlji MAKERA teäggtam, professor Errki Neuvonen da FT Anita Huovilainen jååʹđtam projeʹktt, koon mieʹrren leäi raajjâd mõõntõõllmid njäʹlmmkõõv diagnostiʹǩǩe di kõõv kaartʼtummša.
Projeeʹkt ääiʹj tuʹtǩǩeeš eeʹjj 1999-2000 kliinlaž njäʹlmmkõppčuäjtõõzzid rajjum PCR mõõntõõllmin da sekveʹnssanalyysivuiʹm. Čuäjtõõzzin käunnʼji parapoxvirus, kååʹtt lij õõldâsruått kuuzz peittkussuʹrmmviruʹsse (PCPV); ORFV tõn sâjja tuõđteš eeʹjj 1992-93 čuäjtõõzzin. Mâŋŋa läʹddlaž puõccuin lij juʹn määŋgi iiʹjji ääiʹj käunnʼjam taaʹlvi njäʹlmmkõpp, kååʹtt vuäitt hueʹnmõs vueʹjjest kåʹdded puõccu. Kõõv oudldõõzz lie poorrâmhaal huânnʼnummuš, žaar, hääʹv da čeuʹllnallšem häämmʼmõõžž påhssmin da njääʹlm njeuʹllõsnjeeuʹdin.
Žeeʹvetdåhttri mieʹldd kõpp leävvan epidemiavuuʹdin hieʹlǩeld da tuejjad puäʒʒtallu miârkteei tällõõzzlaž hääʹvjummšid. Ânnʼjõžtuʹtǩǩummuž vääžnʼjummuz täävtõõzz leäi vuäǯǯad lââʹssteâđ eeʹjj 1999-2000 epidemia šõddääm viruuzzâst, kååʹtt lij käunnʼjam juõʹǩǩ eeʹjj tõn očndõõttmõõžžâst ääʹljeeʹl; tälvva 2007 kõpp leäi vuâmmšum mueʹdd oouʹdbu eeʹjj jäänab.
Ânnʼjõžprojeeʹktest täävtõssân leäi seʹlvted čiŋŋlubun eeʹjj 2000 kõõv šõddtam parapoxviruuzz. Viruuzz genom lij sekvnesõsttum. Mäddtäälltällõõzz ooudâsviikkâmfoond (MAKERA), Viruskõõvi tuʹtǩǩeemfoond, Žeeʹvet-taalkâstiõtti foond da Jenny da Antti Wihurin foond teäggtam tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz viʹǩǩeš čõõđ 1999-2012.
Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz vaaldši Poorrâmaaunâs-staanvuõttkoontâr (Evira) da tõn vasttõõzzlaž jååʹđteei leäi Dr. Colin McInnes (Moredun Research Institute, Edinburgh) da Evira haʹŋǩǩõsvaʹstteeʹjen tuåimmji Maria Hautaniemi.
Lââʹssteâđ haʹŋǩǩõõzzâst
Põccu vueʹǯǯ puuʹtʼtõõzz da markknâsttmõõžž ooudâsviikkmõš
Puäʒʒtääll lij tââʹv vuuʹd jieʹllemvueʹǩǩ, koʹst lij tällõõzzlaž, sosiaalʼlaž da jânnamvuuʹd reâuggvuõʹtte õhttneei miârktõõzz puäʒʒhåiddvuuʹdest. Lääʹddjânnmest puäʒʒhåidd ij leäkku čõnnum säʹmmlažvuõʹtte, mâʹte jeeʹres Tâʹvvjânnmin, Puäʒʒhoiddu määuʹset õõlmâs vaaʹrin tuärjjõõzzid da veäʹǩǩvuõđid. Tuärjjõsvuâđ da tuärjjõõzz meäʹr vaajtâʹlle Tâʹvvjânnmin miârkkteeinalla. Lääʹddjânnam da Ruõccjânnam puäʒʒhååid tuärjjõõzz jääʹǩǩte EU-šiõtlmid. Taarrjânnam šiõttâlm jie kuõsk, peʹce tõt vuäitt piijjâd jiiʹjjes puäʒʒtääl tuärjjeei kaupp-poliittlaž tuåimid.
Lääʹddjânnmest puäʒʒtäällpõrggsi hueʹnes kannteeivuõtt lij õhtt tän poodd šuurmõs vaʹǯǯtõõzzin. Puäʒʒtäällpõrggâz lie kuuitâǥ kõskkneez samai jeeʹresnallšem; lie samai puârast da hueʹnben piʹrǧǧeei. Määŋg põrggâz lie määŋgsuârggsa še, leʹbe tõin harjjtet puäʒʒhååid lââʹssen jeeʹres tuåimmjummuž še. Puõccu vueʹǯǯvalmštummuš lij Lääʹddjânnmest samai kõõsktum. Puõccu vueʹǯǯ vueʹsti da valmšteei põrggâz lie jiânnai kõskkvuõđâst ekksaž puõccu vueʹǯǯmeärra, leša šuurmõs vueʹss tõin lie occka. Tuärjjõspolitiikk lie Tâʹvvjânnmin määŋgpâjjsaž ooudâsviikkmõõžž puåđõs, da täävtõõzzi da tuåimi õʹhttesuåvtummuš lij juʹn vueʹlǧǧemsââʹjest väʹǯǯel.
Jânnmi suåvldam jeeʹresnallšem tuärjjõsinstrumeeʹnt lie jååʹđtam panntiuddsânji tuåimmjei markknin jânnmi kõskksaž kaaup puästnallšeeʹmen šõddma. Markkni tuåimmjummuš vuâđđââvv uʹcc, vueʹzzi õhttlõõvvâm, meerlaž markknid, koin puuʹtʼteeihõõʹddi jeäʹrdõõzzin huõlǩani hâʹddraajjmõš lij õhttnaž. Lääʹddjânnmest puäʒʒtääl kannteeivuõtt lij seillam njuõrrsen. Puäʒʒtäällpõrggji kõõsk lie kuuitâǥ miârkteei jeäʹrdõõzz. Hueʹneld kannteei põrggsi väʹǯǯelvuõttân lie õll jieʹllipuäʒʒmeâldlaž puuʹtʼtemkuul. Puârastpiʹrǧǧeei puäʒʒtäällpõrggsi kriittlaž tuejjeeʹjen vueiʹtet juurdčed silttummuž ooudâsviikkmõõžž. Puõccu vueʹǯǯ suåppmõšpuuʹtʼtõõzz mallʼjempuåđõõzzi mieʹldd puõccu vueʹǯǯ puuʹtʼteeihâʹdd vuäitči pâʹjjned tõntää, što leʹčče čuuʹt kõõrâs teädd puõccu vueʹǯǯ leʹbe tõn koʹrvveemouddsi puʹhttma.
Mäddtäälltällõõzz ooudâsviikkâmfoond (MAKERA) teäggtam tuʹtǩǩummuž viʹǩǩeš čõõđ iiʹjjin 2008 – 2010. Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzz vaaldši Šiil- da kueʹlltääl tuʹtǩǩeemstrooiʹtel da haʹŋǩǩõõzz vaʹstteei tuʹtǩǩeeʹjen tuåimmji Kaija Saarni.
