Čáhcefápmu
Lokka ja Porttipahta dahkujávrriid vuollái báhce viiddes guohtuneatnamat jagiin 1967 ja 1970. Eatnamiid geavaheapmái hárjánan bohccot vulge johttit. Daid vižže jagiid áigge juoba čuđiid kilomehteriid geažes. Bohccot vuojadedje dahkujávrriid lavdnjelahtaide ja heavvanedje. Dahkujávrrit rievdadedje eretgeassemeahttun dábiin guovllu birrasa, kultuvrra ja sosiálalaš ráhkadusa. Njulges ekonomalaš manahusat ledje viiddis, eaige buhtadusaid manahusain leat goassige áššálaččat fuolahan. Jahkelogiid mielde guovllu ealáhusat lea hárjánan dilálašvuhtii bákku ovddas, muhto dahkujávrriid ráhkadeapmi guđii báikkálaš olbmuid eallimii bissovaš árppaid.
Viiddes vásihuvvon dahkujávrevahágiin fuolakeahttá boazodoalloguovllus ságastahttet dávjá dulvadanjávrrit Kollaja ja Kemihaara (ovddeš Vuotos). Goabbáge dahkujávrriin livčče bissovaš, viiddes ja mearkkašahtti vahátlaš birasváikkuhusat. Kollajan dulvadanálddis gáibidivčče guoikkaidsuodjalanlága rahpama. Kemihaara áldá vuollái bázášedje ollu Natura-guovllut.
Kollaja álddesplána lea Pudasjärvis, Kollaja bálgosa eatnamiin. Kemihaara álddis fas Hirvasniemi bálgosa eatnamiin Pelkosenniemis. Áldáid vuollái báhcci eatnamiid mearkkašumi boazodoalu geahččanguovllus lasiha daid ráfálašvuohta. Áldát dolvvošedje bálgosiid guovddáš geasseguohtun- ja guoddineatnamiid ja sehkkešedje ollásit eatnamiid guohtunjohtima. Hirvasniemi bálggus sáhtášii Kemihaara áldá dihte juohkásit guovtti oassái, ja dalle guovllu boazodoalu galggašii organiseret ollásit ođđasit.
Váikko álddesplánat leat eanašoassái Hirvasniemi ja Kollaja bálgosiid guovlluin, váikkuhusat olášedje maid ránnjábálgosiidda. Boazodollui čuohcci dábálaš váikkuhusat livčče: boazodoalu eastašuvvan, boazodoallobargguid váttásmuvvan ja lassáneapmi ja boazodoalus geavahuvvon giddes opmodahkii guoski vahágat. Guohtuneatnamiid manahusat dagahivčče boazomeriid njiedjama. Lassin áldáid stuorra čáhcegierraga dási molsašuddan barggašedje jieŋain árvitmeahttumat johttit nu bohccuide go badjeolbmuide. Maiddái johtolat lassánivčče guovllus ja dagahivčče lihkuhisvuođaid.
Boazodoalu geahččanguovllus álddesprošeavttain leat máŋggat negatiiva váikkuhusat, eaige daid dagahan ekonomalaš manahusaid ealáhussii sáhte hilgut. Boazodoallu vuostálastá guktuid álddesprošeavttaid. Prošeavttat leat maid fámus leahkki láhkaásaheami vuostá.
