Puäʒʒparlameʹntt
Puäʒʒparlameʹntt lij Paalǥâskooʹddi õhttõõzz juõʹǩǩ ekksaž eeʹttǩeeisååbbar. Såbbrest âʹnne tuʹmmjemvääʹldes paalǥâskååʹdd, koon puäʒʒeeʹžžed eeʹttkâstt, paalǥâskooʹddi puäʒʒlååǥǥai meâldlaž kõskkvuõđâst.
Vuõssmõs puäʒʒparlameeʹnt rieʹššeš eeʹjj 1948. Ânnʼjõžääiʹj Puäʒʒparlameʹntt lij kueiʹtpeivvsaž  puäʒʒoummi eeʹjj vääžnʼjumus šõddmõš. Tõn äiʹǧǧpodd lij ääʹrbvuâlželd ǩieʹssmannu vuõssmõs vuõssargg da mââibargg. Ruäʹvnjargg lij šõddâm Parlameeʹnt põõšši šõddmõšpäiʹǩǩen. Puäʒʒparlameʹntt nåårr õʹhtte nuʹtt 350-450 vuässõõttjed. Vuässõõtti lie nuʹtt puäʒʒhååid ämmatneeʹǩǩ ko riikkvaaldâšm organisaatioi eeʹttǩeei, tuʹtǩǩeei, politiikkneeʹǩǩ da jeeʹres oummu, ǩeäi miõl puäʒʒhåidd ǩeäss.
Vuõssmõs sååbbarpeiʹvven puäʒʒparlameeʹntest kuulât riikkvaaldâšm tiõrvʼvuõđid da äʹšštobddiloǥlmid, koi teeʹmmen lij puäʒʒhååidast tõn poodd ääiʹjpoddsaž äʹššobbvuõtt. Parlameʹnttsaakkvuâraid õlmstââʹttet Poromies-lõõstâst. Nuʹbben sååbbarpeiʹvven ǩiõttʼtõõlât õhttõõzz eeʹǩǩmainnâz, tiilid di tällõs- da tuåimmplaanid.