Čääʹccviõkk

Lokka da Porttipahta tuʹlvvääuʹd hiâvte veiddsõs puäʒʒjânnmid iiʹjjin 1967 da 1970. Puõccu, kook laaʹvje ââʹnned vuuʹdid vueʹlǧǧe jååʹtted. Tõid oʹcceš iiʹjji ääiʹj joba čueʹđi ǩilomettri tueʹǩǩen. Puõccu vuõʹjje aauʹdi lâuʹŋŋpuäʹrrvid da hiâvvne. Tuʹlvvääuʹd muʹtte põõššinalla vuuʹd pirrõõzz, kulttuur da sosiaalʼlaž rajjâz. Vuõigg tällõõzzlaž mõõntõõzz leʹjje samai šurr, jeäʹt-ǥa koʹrvvõõzzid mõõntummšin leäkku ni kuäʹss ääʹšš meâldlânji håiddam. Looʹjji iiʹjji mieʹldd vuuʹd jieʹllemvueʹjj lie šiõttlõõvvâm vuâkka pääkk ooudâst, leša tuʹlvvaauʹdi raajjmõš kuõʹđi pääiklaž oummi jieʹllmid põõšši aarbid.

Jõnn äuʹddskääđain huõlǩâni puäʒʒhåiddvuuʹdest kaggâʹtte pâi saǥstõõllma šiõttõõllâmäuʹddhaʹŋǩǩõõzz Kollaja da Kemihaara (ooud. Vuotos). Kuhttuin äuʹddhaʹŋǩǩõõzzin leʹčče põõšši, veiddsõs da miârkkteeinalla hääitlaž pirrõsvaikktõõzz. Kollaja äuʹdd kaiʹbbjeʹči kuõškksuõjjlemlääʹjj ääʹvummuž. Kemihaara ääuʹd vuâlla pääʒʒče veiddsânji Naturavuuʹd.

Kollaja äuʹddplaan lij Pudasjärvist, Kollaja paalǥâskååʹdd vuuʹdest. Kemihaara äuʹdd peäʹlstes Hirvasniemi paalǥâskååʹdd vuuʹdest Pelkosenniemist. Aauʹdi vuâlla paaʹʒʒi vuuʹdi miârktõõzz puäʒʒhååid peäʹlest lââʹzzat tõi rääuhlažvuõtt. Ääuʹd viiǥǥče paalǥâskååʹdd kõskksaž kuäivvam- da kueʹddemvuuʹdid di sieʹjjteʹče kõrrsânji vuuʹdi kuäivvam- da palggâmvuuʹdi vuârtõõllmõõžž. Hirvasniemi paalǥâskåʹdd vuäitči Kemihaara ääuʹd mieʹtt juâkkõõttâd kueʹhtten vuâssa, kuäʹss vuuʹd puäʒʒhååid õõlǥči organisâʹstted obbnes oʹđđest. Håʹt äuʹddplaan lie jäänmõsân Hirvasniemi da Kollaja paalǥâskååʹdd vuuʹdin, vaikktõõzz vuälče räʹjjlažpaalǥâskooʹddid še. Puäʒʒtallu šõõddi almmjallaš vaikktõõzz leʹčče: puäʒʒhååid cõggnummuš, puäʒʒhåiddtuâj vaiggubun šõddmõš da lâssnummuš di puäʒʒhååidast õnnum ǩiiddõs jällmõʹšše šõõddi skääđ.

Puäʒʒpaaiʹǩi mõõntummuž diõtt šõõddči tarbb ǩeäʹppeed puõccui meäʹr. Lââʹssen aauʹdi čääʹʒʒvueiʹv vaajtõõllmõõžž diõtt jiõŋi âʹlnn leʹčči aʹrvvteʹmes liikkâd nuʹtt puõccust ko puäʒʒhoiʹddjeeʹjest. Jååttlõk še lâssneʹči vuuʹdest da tõn mieʹldd pääʹrt. Puäʒʒhååid peäʹlest äuʹddhaʹŋǩǩõõzzin lie määŋg ǩiõldlaž vaikktõõzz, ij-ǥa tõi tuejjääm tällõõzzlaž mõõntõõzzid jieʹllemvuâkka vueiʹt leeʹd vääʹldkani lokku. Puäʒʒjieʹllemvueʹǩǩ vuâsttlâstt kuhttuid äuʹddhaʹŋǩǩõõzzid. Haʹŋǩǩõõzz lie viõǥǥâst åårrai lääʹjjšiõttummuž vuâsttsa še.