Meäʹcctääll
Puäʒʒhåidd ǩeâšttââtt vääžnʼjummus resuursʼstes, veiddsõs luâđ palggâm- da kuäivvamjânnmin, jeeʹres mäddâânnmõõžžin. Veiddsummsen vaikkteei mäddõõʹnni lij meäʹcctääll. Meäʹcchalltõõzz meäʹcctääl meäʹccjânnmin 71 % lie puäʒʒhåiddvuuʹdest.
Meäʹccpaalǥâskooʹddin mieʹcci miârktõs jeäʹrben kuäivvampäiʹǩǩen lij samai šurr. Puõccu vaʹlljee tälvva porrmõššân vuõssmõsân jeäkklid da tõŋŋsid. Jeäkkli miârktõs puäccja täälv mieʹldd šorran, ko jeäkkal lij hiâlpp äuʹǩǩeed da tõt âânn seʹst jiânnai illhydraattid. RTKL da Metla (ânnʼjõžääiʹj Luonnonvarakeskus; Luke) määŋgai tuʹtǩǩummši mieʹldd jeäkkli mieʹrr vuäʹmm mieʹccin lij šoorab ko nuõrin šõddeem-mieʹccin.
Ǩiđđtälvva, ko cuâŋŋ lij čuuʹt kõssâd da kõõrâs, što vuäitči kuäivvad porrmõõžž, puäʒʒ šeäštt kuäivvma mõõnni energia da älgg poorrâd lââpp leʹbe muõrin šõddi jeäkklid, koid lie Metla tuʹtǩǩummši mieʹldd jäänmõsân vuäʹmm kuäʹccevmieʹccin. Puäʒʒ äuʹǩǩad muõr vaardâst da oouʹsin šõddi lââpp lââʹssen še muõtti da piõgg cuõŋŋu õõl kalvvâm lââpp.
Juõʹǩǩ paalǥâskååʹddest poorte vueʹzz puõccuin lââʹssporrmõõžžin. Lââʹsspoortummuž tarbb čõnnââtt tiõttum paalǥâskååʹdd leʹbe čiõǥǥârkååʹdd kuäivvamvuâkka. Tällõsmeäʹccvuuʹdin poortummuš lij viâltʼtem, što puõccu seilla friskksan tääʹlv pâʹjjel. Lââʹsspoortummuž uʹvdde ääidin da luâđast. Puõccu piʹrǧǧee friskksan tääʹlv lââʹsspoortummužtaa jäänmõsân pâi nokk veiddsõs õhttnaž vuäʹmm mieʹcci vuuʹdin, mâʹte jeeʹresnallšem suõjjlemvuuʹdin, koin jeeʹel da lâpp õinn šâʹdde puârast.
Meäʹcctääll vaikkat puäʒʒhoiddu jeäʹrben puäʒʒpaaiʹǩi muʹttem pääiʹǩ, ko tõt uuʹccad puõccuid vääžnai kuäivvampaaiʹǩi vuʹvddšorrâdvuõđid da rââššad tõi vueʹjj:
- Õhttnaž kuäivvam- da palggâmvuuʹd piõdggne
- Ku muõrid čuõppât, lââpp šõddâmvuâđđ läppai
- Määdd ǩiõttʼtõõllmõš: jeäkkal da tõŋŋâz ǩeäppne
- Čuõppâmpaaʒʒtõõzz häiʹttje jeäkkal šõddmõõžž
- Čuõpptõõǥǥin šuõnstõs-, njuõckkvuõtt-, paakkâsvuõtt- da piõggåårrmõõžž mottje. Jeäkkal ǩeâšttõõttâmvueʹǩǩ jeeʹres šââddivuiʹm kõrrân.
- Kuâlddvõcc ääv-vuuʹdin kõrrân piõgg vaikktõõzzâst, koon diõtt lij vaiggääb kuäivvad (ǩiđđtäʹlvv)
Meäʹcctääll vaikkat jeeʹres puäʒʒhåiddamtuâjaid še
- Čuõld, čuõppâmpaaʒʒtõõzz, häʹrvvummuž, miõhttummuž, vuäji kuäivvmõõžž da čuuʹt suõʹǩǩes vââđđ heättʼtâʹtte puõcci da puäʒʒoummi jååttmõõžž puäʒʒpaaiʹǩin.
Meäʹcctääll positiivlaž vaikktõõzz puäʒʒhoiddu
- Häʹrvveemčuõppmõõžž: vueiʹnnemvuõtt puârran da čuõv mieʹrr lâssan; jeeʹel vuäǯǯ ääuʹǩ da jååttmõš puäʒʒtuâjain šâdd hiâlpben
- Meäʹccčuõkku hiâlpte puäʒʒhåiddamtuâjaid
- Oudd sesoŋŋluândsânji tuâj puäʒʒhoiʹddjeeʹjid še (išttummuš, karssmõš, mašinatuâj)
Puäʒʒhååid lokku välddmõš meäʹcctäälast
Ânnʼjõž meäʹcclääʹjjest (1093/1996) meäʹccvuäʹmsteei vuäitt tuʹmmjed čuõppmõõžž ääiʹjpooddâst da mieʹcci kõõrvääiʹjin. Še noorrâmčuõppmõõžž da uʹccreäiʹǧǧčuõppmõõžž šâʹdde vueiʹtlviʹžžen da luândlaž oođummuž vuäittmõõžž da jeeʹresrajjâzlaž mieʹcc šõddummuš vuäǯǯa nääiʹt pueʹrab oudldõõzzid. Noorrâmčuõppmõõžž âânnmõš meäʹcctäälast lââʹzzteʹči mieʹcci kätlmõõzz, kuäʹss lââpp serddmõš ođđ muõrrsokkpuõlvvõʹǩǩe šõõddči hiâlpben. Ni määdd ǩiõttʼtõõllmõõžžid jeäʹt teʹl taarbšeʹči, de puõcci palggâm- da kuäivvamjânnam seeilče pueʹrben meäʹcctäälljânnmin še.
