Kääʹvtummuš
Puäʒʒhåiddlääʹǩǩ (PHL 848/1990) lij spesiaal-lääʹǩǩ, koon âlgg väʹldded lokku kääʹvtummšest da jeeʹres puäʒʒhåiddvuuʹdest šõddi tuåimmjummšest. Puäʒʒhååid kannteeivuõđ oudldõs da vuâđđ lij luõvâs palggâm- da kuäivvamvuõiggâdvuõtt (PHL 3 §). Luõvâs palggâm- da kuäivvamvuõiggâdvuõtt lij jurddum da tobdstum põõšši vuõiggâdvuõttân. Tõt miârkkšââvv puäccja vuõiggâdvuõđ väʹldded porrmõõžžâs friijâld luâđast, čoʹrstõõǥǥ tääzz lie looǥǥtõllum lääʹjjest. Lââʹssen väʹlddkååddlaž vuʹvddââʹnnemtäävtõõzz (VAT) vueʹssen mäddââʹnnem- da raajjâmlääʹjj (MRL 132/1999) meâldlaž vuʹvddâânnmõõžž plaaneemriâšldõõǥǥ, staanee puäʒʒjieʹllemvueʹjj vuʹvddâânlaž oudldõõzzid.
Puäʒʒhååid kuõskki vaikktõõzzid šõddmõõžž meâldlânji selvteeʹn âlgg ääʹššest saǥstõõllâd ääʹššvuäzzlaž paalǥâskooʹddin. Tääzz õõlǥât puäʒʒhåiddlääʹǩǩ (PHL 53 §). Ääʹššvuäzzlaž paalǥâskååʹdd eeʹttkâstt puäʒʒeeʹžžed.
Kaaʹvin čõõnâsjoukksaǥstõõllmid lij šiõǥǥ altteed juʹn seʹlvtempooddâst. Kåʹddkaaʹvin (mäddkåʹddkääʹv õõlǥtam) saǥstõõllmid âlgg riâššâd mââimõõzzâst valmštõõllâmaunstõõzz vueiʹnnemnalla åårram mâŋŋa. Tõin vueiʹtet mõõnnâd čõõđ paalǥâskååʹdd vueiʹtlvaž pieʹllvälddmõõžž leʹbe paalǥâskååʹdd ouʹdde pohttam vaikktõõzzid da täi lokku välddmõõžž (ǩeäʹppummuž) kääʹvest. Paalǥâskooʹddin vueiʹtet saǥstõõllâd še ouddâl valmštõõllâmaunstõõzz vueiʹnnemnalla piijjmõõžž da nuuʹbb vuâra ouddâl eʹtǩǩõspoodd vueiʹnnemnalla åårrmõõžž, mâʹte põõššjõõvvâm mõõntõõllâmnääʹll Lappi vuuʹd mäddkåʹddkaaʹvin lij. Paalǥâskåʹdd da Paalǥâskooʹddi õhttõs lie leämma mieʹldd kåʹdd- da mäddkåʹddkaaʹvi lääʹjjmeâldlâž veʹrǧǧneǩsaǥstõõllmin, kååʹtt lij vuõinnum šiõǥǥ nääʹllen ainsmâʹtted puäʒʒhååid lokku välddmõõžž riʹjttjeeivuõđ.
Jõs tuõđât, što haʹŋǩǩõs tuejjad hääiʹt jieʹllemvuâkka, âlgg hääiʹtid minimâʹstted da kompensâʹstted. Tät ooudald haʹŋǩǩõstuåimmjeei da jieʹllemvueʹjj kõskksaž saǥstõõllmid. Saǥstõõllmin âlgg jääʹǩǩted šiõǥǥ saǥstõõllâmnääʹl. Tät miârkkšââvv, što plaanin saǥstõõlât tõn pââʹjest, ko tõid lij vueiʹtlvaž vaikkted. Lopp-puåđõssân raajât ǩeerjlaž suåppmõõžž tõʹst, mäʹhtt haʹŋǩǩõõzzâst šõddi hääiʹtid uuʹcceet da kompensââʹstet di mäʹhtt tõid vuåppât da mäʹhtt vuåppmõõžž puåđõõzzin siõhttlõõđât.
Kääʹv vaikktõõzz puäʒʒhoiddu
Puäʒʒhåidd vuâđđââvv luõvâs palggma da kuäivvma: puäʒʒhåiddlääʹjj (PHL 848/1990) 3 § meâldlânji puäʒʒhååid vuåǯǯât harjjted puäʒʒhåiddvuuʹdest määdd vuäʹmstem- da vaaldšemvuõiggâdvuõđâst huõlǩâni. Puäʒʒhåidd lij tuåimmjemvuuʹdstes veiddsõs mäddõõʹnni. Puk jeeʹres mäddâânnmõš puäʒʒhåiddvuuʹdest vaikkat pâi jäänab leʹbe uuʹccben puäʒʒhååid harjjtummuž oudldõõzzid. Puäʒʒhåiddvuuʹdest mäddâânnmõõžž õʹhttesuåvtummuš lij âʹte samai kõskksaž kõõččmõš.
Kääʹvtummšest lij vueʹlǧǧemsââʹjjen jeeʹresnallšem vuʹvddâânnmõõžž intreeʹssi da taarbi õʹhttesuåvtummuš. Kääʹvtemproseeʹss tuåimmje vuʹvddâânnmõõžž plaanummuž vuârrvaikktemvuõđ neävvan. Kääʹvtummšest lie vuõiggâdvuõttvaikktõõzz še. Puäʒʒhåiddvuuʹdest vuârrvaikktemvuõđ lie nääʹlest čõõđtam jeeʹresnallšem vuässâʹtti plaaneem- da saǥstõõllâmproseeʹssin. Kääʹvtummšest âlgg lââʹssen äuʹǩǩeed juʹn åårrai paalǥâskooʹddi päiʹǩǩteâttaunstõõzz, kååʹtt mušttâl puäʒʒhååid kõskksaž palggâm- da kuäivvam- da tuåimmjemvuuʹdin.
Väʹlddkååddlaž vuʹvddââʹnnemtäävtõõzzin põõrǥât ainsmâʹtted väʹlddkååʹddlanji miârkteei aaʹšši lokku välddmõõžž kääʹvtummšest da riikk veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimmjummšest. VAT lij mäddââʹnnem- da raajjâmläkka vuâđđõõvvi riikksuåvtõõzz tuʹmmstõk (30.11.2000 da 13.11.2008). Riikk veʹrǧǧneeʹǩǩ õʹlǧǧe tuåimmjummšeʹstes väʹldded lokku väʹlddkååddlaž vuʹvddââʹnnemtäävtõõzzid, oouʹdeed tõi čõõđ viikkmõõžž da arvvtõõllâd tuåimees vaikktõõzzid vuʹvddrajjâz da vuuʹdi âânnmõõžž peäʹlest (MRL 24.1 §). Mäddkååʹdd plaanummšest da jeeʹres vuʹvddâânnmõõžž plaanummšest âlgg ââʹnned huõl väʹlddkååddlaž vuʹvddââʹnnemtäävtõõzzi lokku väʹlddmest nuʹtt, što oouʹdeet tõi čõõđ viikkmõõžž (MRL 24.2 §). Õõlǥtõs kuâskk vuõiggâdvuõđlânji puk kääʹvtummuž.
Väʹlddkååddlaž vuʹvddâânnmõõžž täävtõõzzi “Luâtt- da kulttuurpirrõssân spesiaal vuʹvddobbvuõđ” -lååǥǥ takai täävtõõzzi mieʹldd: ”— Vuuʹdi jiiʹjjesnallšemvuõđid tobdstet da vuʹvddâânnmõõžž suåvtet õʹhtte, nuʹtt tääʹssteäddsânji ko vueiʹtlvaž, jiiʹjjesnallšem luâttåårrmõõžži, luâđ ǩeâllʼjeeivuõđ da kulttuuräärvi staanâm diõtt. Seämmast tuärjjeet luâttåårrmõõžžid šiõttlõõvvâm jiiʹjjesnallšem sijdd- da kulttuurpirrõõzzi seillmõõžž čâvvsen. — Puäʒʒhåiddvuuʹdest âlgg staanâd puäʒʒhååid vuʹvddâânlaž oudldõõzzid.”
Haʹŋǩǩõõzzi kääʹvtummuž alggpââʹjest âlgg tobdsted plaanummuž kuõskki VAT:id. VAT suåvldummuž peäʹlest âlgg vuâmmšed, što jeeʹresnallšem vuʹvddâânnmõõžž täävtõõzzid jeäʹt leäkku piijjâm kõskknaž vääžnaivuõttjärjstõʹsse . Tõk lie kõskkneez vueʹlǧǧemsââʹjeld seämma ärvvsa. Nääiʹt ååreeʹn čåuddmõõžžid âlgg põrggâd ooccâd tõn nalla da tõin vaajtõsmääinin, koin kueʹhtt leʹbe määŋgab täävtõõzz vueiʹtte teâuddjed samai puârast. Vueiʹtlvaž risttreeidid âlgg vuâđđõõllâd tääʹrǩeld kääʹvvčiõʹlǧǧõõzzâst.
Takai kääʹvtummšin ohjjeet aassâmkåʹddrajjâz. Takai kääʹvest plaanummuž tääʹrǩesvuõtt vueiʹtlvâstt puäʒʒhoiddu õhttneei vuʹvddââʹnnemčåuddmõõžži raajjmõõžž. Aassâmkåʹddrajjsa õhttneei čåuddmõõžžin lij täujja miârkteei vaikktõs puäʒʒhååid harjjtummša, tääuʹjmõsân jeeʹresnallšem stamldõsvaikktõõzzi täujjnem diõtt. Stamldõsvaikktõs vuäitt šõddâd ouddmiârkkân raajjmõʹšše vaʹrrjum vuuʹdi pääiʹǩ, riʹjttjeteʹmes raajjmest meädda kattum vuuʹdi leʹbe jååttlõʹǩǩe õhttneei vuʹvddvaʹrrjummši da jååttlõkvuuʹdi ââʹnnmest šõddi stamldõõzzi hääʹmest. Takai kääʹvest âlgg tobdsted plaanuum vuuʹd rool puäʒʒhååidast da tuejjeed tõn meâldlânji tarbbsõs vuʹvddvaʹrrjummšid da meärrõõzzid.
Lââʹssteâđ: Puäʒʒtäällvuäʹpsteei
