Piânnaiskääđ
Puäʒʒhåiddvuʹvdd lij õhtt Lääʹddjânnam miõllsummuz maatkčem- da meäccjemvuuʹdin. Piânnaivuäʹmsteei âlgg väʹldded lokku puõccui da piânnʼji teivvma õhttneei väʹǯǯelvuõđid di naaʹlid d ij-tuåivvum teivvmi da skääđai cõõggõõttma. Šiõǥǥ õhttsažtuâjain tââʹv luâđast liikkummuš lij pukid vueʹsspieʹlid miõllsaž ǩiõččlâsttmõš. Pueʹrmõs vueʹǩǩ skääđai cõõggõõttma lij jääʹǩǩted piânnʼji ǩiddtuõʹllʼjummuž kuõskki lääʹjjšiõttummuž. Vueʹlǧǧemsââʹjjen lij, što pieʹnne õʹlǧǧe leeʹd ǩidd. Pieʹnne ij šât vuäǯǯ ââʹnned luõvâs nuuʹbb oummu vuuʹdest mäddvuäʹmsteei leʹbe meäccjemvuõiggâdvuõđ vaaldšeei lååʹvtaa. Ǩiddtuõʹllʼjemäiʹǧǧen da lååvlaž äiʹǧǧen še meäccjemšõddmõõžžin piânnaivuäʹmsteeʹjest lij kõrr vasttõs piânnʼjeʹstes.
Piânnʼji puõccuid da puäʒʒhåiddamtuâjaid tuejjääm skääđ da stamldõõzz lie lâssnam miârkkteeinalla mõõnni iiʹjjin. Takai šoorab väʹǯǯelvuõđid lij tuejjääm täujjnam määŋg meäccjempieʹnne seämma äiggsaž âânnmõš. Še jeeʹres pieʹnne ko meäccjempieʹnne tuejjee täujja puäʒʒskääđaid, jõs tõid jeäʹt vaalv.
Pieʹnne kåʹdde puõccuid ǩeâškeeʹl tõid jiõggteʹmmen leʹbe päʹrttee tõid ǩeâškeeʹl leʹbe vuejteeʹl puõccuid nuʹtt, što puõccu âlgg kåʹdded. Piânnʼji diõtt puõccu hiâvvne da päʹcce aauti vuâlla še, ko tõk ouddmiârkkân vuejte puõccuid jååttlõõǥǥ seäkka leʹbe rââʹžžes jiõŋi õõl. Jeeʹres samai takai skääđ lie puõccui vuejtummuš ääidi čõõđ, čiõkkri piõʹdǧǧummuš di puäʒʒpaaiʹǩi âânnmõõžž da puäʒʒhåiddtuâjai heärršõõvvmõš leʹbe cõggnummuš. Lääʹjjšiõttummuž piânnʼjid kuõskki paragraafid lij šiõǥǥ tobddâd puäʒʒhåiddvuuʹdest liikkeeʹn.
Vueʹlǧǧemsââʹjjen lij, što piânnʼjid ij vuäǯǯ tuõʹllʼjed luõvâs: Meäccjemlääʹjj 53 § mieʹldd piânnai ij vuäǯǯ leeʹd luõvâs nuuʹbb oummu vuuʹdest mäddvuäʹmsteei leʹbe meäccjemvuõiggâdvuõđ vaaldšeei lååʹvtaa. Takai ǩiddtuõʹllʼjemõõlǥtõõzz lââʹssen meäccjemlääʹjj šiõttääm piânnʼji ǩiddtuõʹllʼjemäiʹǧǧ lij 1.3.–19.8. Tän äiʹǧǧen meäccjempieʹnne âlgg še tuõʹllʼjed ǩidd leʹbe nuʹtt, što tõn vuäǯǯ tâʹlles ǩidd.
Puäʒʒhåiddlääʹjj 42 §:st šiõtteet puõccui põõltõõllmõõžž cõggõõttmest. Puõccui põõltõõllmõš lij ǩiõlddum. Põõltõõllmest puäʒʒvuäʹmsteeja leʹbe paalǥâskådda šõddâm skääđ da hääiʹt âlgg koʹrvveed. Meäccjemlääʹjj jääʹǩǩtummuž vuåppai veʹrǧǧneǩ di puäʒʒvuäʹmsteei da puäʒʒǩiõčči vuäǯǯa jiiʹjjes paalǥâskååʹddes vuuʹdest kåʹdded pieʹnne, mâʹst ij leäkku eeʹžžed da kååʹtt piânnʼji ǩiddtuõʹllʼjemäiʹǧǧen vueiʹnet vuejjteʹmmen puõccuid tõi kuäivvam- leʹbe palggâmjânnmest leʹbe koon jeeʹres äiʹǧǧen vueiʹnet ǩeâškeʹmmen tõn vuejtam puõccu. Pieʹnne ij kuuitâǥ vuäǯǯ kåʹdded, jõs tõn vuäǯǯat ǩidd leʹbe skääđ vueiʹtet muđoi cõggâd. Ǩiddväʹlddmest leʹbe kåʹddmest âlgg tâʹlles iʹlmmted pååʹlsa. (PHL 42.2 §.)
Puäʒʒskääđai riskk šâdd määŋgǩeârddsen, jõs pååđai lie seämma ääiʹj kueʹhtt leʹbe jäänab pieʹnne. Puäʒʒhåiddvuuʹdest meäccjeeʹn skääđđriisk minimââʹstet tuõʹllʼjeeʹl pååđai tåʹlǩ õõut pieʹnne, kååʹtt lij vaaldšmest da puõccuin luõvâs. Puõccuid vuejteei leʹbe puõccu päʹrttääm pieʹnne ij õõlǥči ni kuäʹss lueʹštted nuuʹbb vuâra luõvâs puäʒʒhåiddvuuʹdest. Meäccjed ij õõlǥ puäʒʒtuâjai peäʹlest kõskksaž vuuʹdin, ko puäʒʒtuâj lie jååʹttmen. Tän vueʹzzest teâtt jåått pueʹrmõsân, ko piânnʼjin vuuʹdest liikkeei iʹlmmte liikkummšeʹstes paalǥâskooʹddi puäʒʒeeʹžžiid. Paalǥâskooʹddi ǩiiddõs äiddvuuʹdid pieʹnne ij õõlǥ viikkâd ni vooʹps. Puõccui noorrmõš lij jõnn tuâjj da puõccuid tuõʹllʼjet ouddâl pikalõsaiddu piijjmõõžž noorrâmvuuʹdin pikalõsääidai õõldâsvuõđâst vuäʹniǩ ääiʹjid, kuäʹss lij vääžnai, što puõccuid jeäʹt staammâld. Ääiʹjtässʼsaž teâđ puäʒʒtuâjain vuäǯǯ paalǥâskååʹddest. Meäʹcchalltõs še juâkk paalǥâskooʹddi õhttvuõtt-teâđaid meäccjeeʹjid looʹvi miõttâm õhttvuõđâst. Puäʒʒtuâj äʹlǧǧe čõhččmannu pieʹllrääʹj mâŋŋa da juätkkje eeʹjj loʹppe, koon-ne paaiʹǩin ǩiđđtääʹlv poodd še. Ääiʹjtässʼsaž teâđ jååʹttmen åårrai tuâjain vuäǯǯ palǥâskooʹddi puäʒʒeeʹžžiin. Måttmin paalǥâskooʹddin lij ââʹnnmest puäʒʒtuâjain iʹlmmteei kääzzkõs www.porotyot.fi. Snäätnaivuõđ diõtt kannat kuuitâǥ leeʹd õhttvuõđâst paalǥâskådda ouddâl meäcca vuâlggmõõžž.
Jäänmõsân piânnʼji diõtt šõddâm skääđ šâʹdde čõõuči da taaʹlvi. Čõõuč meäccjempââʹj ääiʹj lij še kõrrsumõs tuâjjäiʹǧǧ. Jõnn vueʹzz skääđain vuäitt cõggâd, ko tuåimmai tääʹrǩeʹld piânnʼjivuiʹm da kommunikâstt puârast da tuåimmai õhttsažtuâjast vuuʹd paalǥâskooʹddin. Juõʹǩǩ vuâra ni teʹl, håʹt tuåimmai tääʹrǩeʹld, ij skääđaid vueiʹt veäʹltted. Piânnʼjin liikkeeʹjest lij-i pueʹrr tieʹtted, mäʹhtt tuåimmad, jõs skääđđ šâdd.
Teâtt puäʒʒtuâjain
www.porotyot.fi -kääzzkõs taʹrjjad meäccjempââʹj poodd meäccjeeʹjid ääiʹjtässʼsaž teâđ jååʹttmen åårrai puäʒʒtuâjain. Teâtt lij taʹrjjeemnalla tåʹlǩ kääzzkõõzzâst mieʹldd åårrai paalǥâskooʹddin (puätkkaicertldõõǥǥ reuʹnnʼjeei vuuʹd). Jeeʹres paalǥâskooʹddi vueʹzzest teâđ vuäǯǯ soiʹttjeeʹl puäʒʒeeʹžžää.