Bigálusat

Čakčat bohccot leat buoremus vuimmiin. Eandalii buorre guopparčakčat bohccot borret valjit guobbariid ja čohkkejit daiguin buoiddi dálvvi várás.

Sarváin álgá ragatáigi čakčamánus ja áldduin moadde vahkku maŋŋelis. Bohcco ragaha suomagielat namahus rykimä lea ožžon namas sarváid čoddaga gálgamis muittuheaddji jienas. Sarvát čohkkejit áldduid oktii ja fáktejit daid eará sarváin. Dán luonddu dáhpáhusa geavaha ávkin badjeolmmoš.

Ragatčorragiid čohkkejit stuorát ealuide, maid jođihit gárddiide vácci, mohtorsihkkeliiguin, njealjejuvllagiiguin dahje helikopteriin. Boazodoalloguovllu mátta- ja gaskaoasis bohccuid čohkkema álggahit suttes eatnama áigge čakča- ja golggotmánu jorggáldagas ja barggu barget dávjá ain vácci. Boazodoalloguovllu davimus osiin čohkket besset dávjá easka čázádagaid jiekŋuma maŋŋá ja johtimii geavahit mohtorgielkkáid. Muhttin sajiin veahkkin geavahit maid helikopteriid.

Bigálusain sarváid váldet gitta vuosttamužžan, dábálaččat njoarostemiin. Daid lohket (čállet eaiggádis boazologahallamii), parasihttadálkkodit ja luitet gárddis eret. Ná dat eai dagat dušši áitagiid jorramin gárddis stuorra čorvviidisguin ja neavrras luondduideaset.

Áldduid ja čearpmahiid vuojihit unnit osiin girdnui (unnit gárdái), gos njuovvanbohccuid rátket eallinbohccuin. Bohccuid váldet gitta girtnus juogo gieđaiguin dahje suohpaniin. Buot bohccuid lohket. Eallinbohccuid parasihttadálkkodit ja luitet ruovttoluotta meahccái. Njuovvanbohccuid sirdet unnit gárddiide, kontoriidda. Lohkan dárkkuha bohccuid merkema eaiggádasaset. Lohkan lea lágas muddejuvvon bargu. Eallinbohcco váldet gitta, dovdájit dan bealljemearkka ja almmuhit eaiggáda lohkkái, gii merke bohcco lohkanlávdái. Bohcco gilgaguolggaide sárgejit niibbiin sárgáid, vai dihtet ahte boazu lea lohkon. Ná eai loga máŋgga háve seamma bohcco ja bissot boazomearis mielde. Lohkansárgát vulget bohcco gilggas borggi mielde ovdal čuovvovaš bigálusáigodaga.

Bálgosii vádjolan eará bálgosiid bohccuid, vierrobohccuid, máhcahit iežaset bálgosii dahje dikšojit eará vugiin.

Maiddái njuovvanbohccuid lohket. Bohccobierggu buvttadit váile guokte miljovnna kilo jahkásaččat. Dehálaš buktagat leat maid duoljit, náhkit ja čoarvvit. Buot bohcco osiid geahčalit ain geavahit ávkin.

Ovdal Suoma EU-miellahttuvuođa bohccuid njuvve bigálusgárddiin gieddenjuovahagain. Dálá áigge bierggu galgá njuovvat EU-ásahusaid čuovvu njuovahagain ja bierggu gieđahallat dohkkejuvvon čuohpahagain. Dušše boazoeaiggáda iežas geavahussii dahje gárddis dahje ruovttodálus dáhpáhuvvi njuolggovuovdimii dárkkuhuvvon bohcco sáhttet njuovvat ain gárddi luhtte.